Eleringi pakutud muudatus tähendab, et üleminekuperioodil ei peaks kulude eest maksma ei elektri tootjad ega tarbijad. Elering kataks reservidega seotud kulud sel perioodil elektribörsilt laekuvast ülekoormustasust, teatas ettevõte.

Eleringi ettepanekule peab andma heakskiidu konkurentsiamet.

Elering arvestas metoodika muudatust koostades kliimaministeeriumi ettepanekutega. Teadaolevalt rakendavad Läti ja Leedu sagedusreservide kulude asjus turuosalistele leevendusmeetmeid. Eleringi pakutav metoodika muudatus aitab vältida olukorda, kus Eesti turuosalised satuksid Läti ja Leedu omadega võrreldes ebasoodsamasse olukord.

Üleminekuperioodi jooksul püüab Elering koos Läti ja Leedu süsteemihalduritega leida võimalusi kolme riigi sagedusreservide kulude katmise metoodikate ühtlustamiseks. Läti ja Leedu seni vastavaid metoodikaid kinnitatud pole ja tõenäoliselt rakenduvad esialgu ajutised lahendused.

Eleringi hinnangul on pikaajalises vaates oluline, et sagedusreservidega seotud kulusid kannaksid need turuosalised, kelle tegevus sagedusreservide hankimise vajadust tekitab. Eleringi välja töötatud metoodika kohaselt on tegu kulupõhise teenusega ehk turuosalistelt on kavas koguda nii palju raha, kui reservide hankimiseks kulub.

Algse versiooni sagedusreservide kulude katmist sisaldavast metoodikast kinnitas konkurentsiamet selle aasta aprillis. Muudatus rakendub 2025. aasta veebruarist ehk siis, kui Balti riigid ühendavad end lahti Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemist ning ühinevad Mandri-Euroopa sagedusalaga. 

Eesti Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine tähendab, et Elering peab turult ostma sagedusreservi. Selle rahastamise algne plaan oli kehtestada nii elektritootjatele kui ka tarbijatele bilansitasu – mõlemale suuruses 5,31 eurot MWh kohta.

Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter kiidab otsust lükata sagedusreservi hoidmise tasu tarbijatelt kogumine edasi järgmise aasta lõpuni või teiste Balti riikidega ühise lahenduse leidmiseni. "See aitab vältida meie elektri lõpphinna kiiret kasvu ning Eesti majanduse konkurentsivõime olulist kahjustamist," ütles Sutter pressiesindaja vahendusel.

Sutter, kes on ühtlasi varem ise Eesti Energiat juhtinud, tõdes, et Eesti elektri lõpphind on olnud otseste konkurentidega võrreldes märkimisväärselt kõrgem ning iga uus lisakulu, mis kergitab lõpphinda, kahjustab majandust ja vähendab selle konkurentsivõimet veelgi.