Kallas ütles, et neljapäeval jõuti majanduskabinetis kokkuleppele, et valitsus läheb taotlema riigiabi luba vähempakkumiste korraldamiseks. "Riigiabi loa taotluse me paneme teele, sõltumata sellest, kas me tulevikus kasutame seda või mitte," ütles Kallas ERR-ile.

"Küll aga ei ole meil jätkuvalt selge see suurema pildi pikk plaan. Kui meile esitatakse tuuleenergia mahtusid ja tuuleenergia kasvatamise plaane, siis see peab asetuma ju kogu energiaportfelli suurde plaani. Meie mure ongi see, et meil ei ole seda pikka plaani ees,. Milline osa on meil juhitaval energial? Millise tempoga see juhitava energia mahtude juurde ehitamine käib? Kes ehitab? Kuidas sinna investeeritakse? Kuidas tuleb sinna juurde tuule- ja päikeseenergia? Millised on meie salvestuse mahu plaanid järgneva 10 kuni 15 aasta jooksul? Kuna meil seda suurt pilti jätkuvalt tervikuna ikkagi ees ei ole koos potentsiaalse elektri hinna arvutuste ja mudelitega, siis me jäimegi eile lõpuks selle juurde, et me tahaksime saada tervikplaani enne kui me saame teha otsuse, millises mahus me vähempakkumisi tegema hakkame," rääkis Kallas ERR-ile.

"Kliimaminister ütleb, et temal on see tervikplaan peas olemas. Väga tore, aga meie peame nägema seda kuidagi paberil," lisas ta.

"Ja jätkuvalt on küsimus, millele me ei ole selgust saanud, et millistest tarbimismahtudest me oma otsuste tegemisel lähtume. Kui me lähtume sellest, et meil on 10 aasta pärast kaks korda suurem tarbimine kui sel aastal, ehk kaheksa teravatt-tunni asemel on meil peaaegu 15 ja pool teravatt-tundi tarbimist, siis mis on need arvutuskäigud, mis annavad meile kindluse, et meil 15 teravatt-tundi tarbimist tegelikult saab olema. Sest see mõjutab väga tugevasti seda, kui kallis on taastuvenergiatasu, ehk kui palju tarbija tootjale peale maksab elektrienergia tootmise eest. Ja kuna meie huvi peab olema see, et tarbija maksaks võimalikult vähe peale, siis me peame väga täpsed arvutused sinna alla paika saama. Kas me tõesti räägime 15 teravatt-tunnist. Kui see tõesti nii on, siis me saame alles hakata tegema neid otsuseid, mis puudutab vähempakkumiste mahtusid," lausus Kallas.

"Kliimaminister loodetavasti tuleb järgmisesse majanduskabinetti täpsemate arvutustega," märkis Kallas.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Priit Lomp märkis, et sotsiaaldemokraatide jaoks on tähtis, et energia hind oleks lõpptarbija jaoks maksimaalselt soodne ning taastuvenergia tasu suurus ei olegi niivõrd oluline.

"Väga palju aega on tegelikult lastud käest, ei ole taotletud siiamaani riigiabi luba, mida oleks võinud teha juba palju varem ja ei ole tehtud vajalikke analüüse. See on kahetsusväärne," oli Lomp kriitiline.

"Eile me tegime valitsuses ettepaneku, et võiks küsida riigiabi loa suuremale mahule, näiteks neljale teravatt-tunnile, aga sotsiaaldemokraatide vaatest ei pea see kindlasti neli teravatt-tundi olema," lausus Lomp.

Opositsiooni esindava Isamaa liige, riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Aivar Kokk märkis, et oluline oleks mõjuanalüüsida varasem olemasolu.

"Kindlasti mõjuanalüüsid peaks enne olema. Sellest me oleme rääkinud pikemat aega, et kogu energeetikale tuleks teha väga selge arusaam, et mida, kui palju ja mis raha eest. Täna on ju suurem mure see, et me räägime küll uutest taastuvenergia allikatest, aga me ei räägi hinnast. Ja ei räägi sellest, et elektrit on vaja ka öösel või siis, kui tuult ei ole," sõnas Kokk.

"Küsimus on täna ju lihtsalt selles, et näiteks kui meretuuleparkide rajamisel on vaja mitmeid miljardeid selleks, et üldse ühendused teha ja me ei ole kordagi
arutanud kõva häälega valitsuses seda, et kui me toodame ise Eestis väga suurtes kogustes pelleteid, mida me viime välja ja mida Euroopa Liit tunnustab kui roheenergiat, mida oleks võimalik ka Narva elektrijaamades kasutada. Näiteks vanade põlevkivikatlate ümberehitamine tänaste teadmiste juures maksaks võib-olla 80 miljonit ainult. Ja saaks puhtalt pelleti peal tippkoormustel elektrit kasutada, aga selliseid arutelusid absoluutselt täna ei ole olnud. Ei ole ka lõplikku arusaama salvestusest ja ka tuumaenergeetikast," rääkis Kokk.

"Keegi ei aruta, mis tegelikult lõpuks lõpptarbija hind on. Me võime elektri hinda hoida stabiilsena, aga me näeme võrgutasude hinda, mis 1. oktoobrist tõusis, me teame sagedusi tuleb uuest aastast. Elektri hinna kõrvale tuleb erinevaid hinnafaktoreid, mis tõstavad lõpptarbijale hinda," lisas Kokk.

"Ja samas meil ei ole täna tegelikult energiakindlust peale Narva elektrijaamade, kus on võimalik ikkagi elektrit saada 24/7 sõltumata päikesest ja tuulest," ütles Kokk veel.

Kliimaminister Yoko Alender (RE) ütles neljapäeval "Aktuaalsele kaamerale", et kliimaministeeriumi seisukoht on toetada meretuuleparkide tootmist kahe teravatt-tunnises mahus varem plaanitud nelja teravati asemel.

"Need analüüsid, mida kliimaministeerium on tellinud, tuginevad sellele, et Eestisse tekiks 2033. aasta lõpuks neli teravattundi aastas meretuult. Variandid on maksumaksjalt selleks kokku korjata 2,6 miljardit eurot või 5,2 miljardit eurot 20 aasta jooksul," ütles kliimaminister Yoko Alender.

Plaan näeb ette elektri tarbimismahu pea kahekordistumist aastaks 2035. Mahu oluline kasv on eelduseks, et ei peaks taastuvenergia tasu tõstma.

"Kui tänane tarbimine on meil aastas ca kaheksa teravattundi, siis aastal 2035 see meie analüüsides oleks 15,4. See on päris suur kasv," sõnas Alender.

Neljapäeval toimus esimene valitsuse majanduse elavdamise teemadele keskenduv kabinetinõupidamine, ehk majanduskabinet. Majanduskabinet hakkab toimuma iga kahe nädala tagant.