Muudatusettepanekute esitamistähtaeg oli kolmapäeval kell 17.15 ja selleks ajaks laekus riigieelarve eelnõule 66 muudatusettepanekut.

Rahanduskomisjon hakkab erakondade muudatusettepanekuid arutama järgmisel nädalal.

Keskerakonna fraktsioon teeb riigieelarve eelnõule 16 muudatusettepanekut

Järgmise aasta riigieelarve ei paku lahendusi kümme kvartalit kestnud majanduslanguse lõpetamiseks ning Reformierakonna valitsuse otsuste tulemusel suureneb vaesuses elavate inimeste hulk ja elu maapiirkondades hääbub, ütles Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Lauri Laats.

"Selle asemel, et väikestes omavalitsustes riigiasutusi sulgeda, tuleb elu äärealadel toetada, et säiliks täisväärtuslik elu kõikjal Eestis," lausus Laats. "Seetõttu teeme ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi 79 miljoni võrra, et kompenseerida kõigile Eesti linnadele ja valdadele ühe miljoni ulatuses hinnatõusude ning täiendavate maksutõusude kulusid."

Turvalised, kiired ja taskukohased ühendused peavad Laatsi sõnul olema tagatud nii ühistranspordiga reisijatele kui ka autoga sõitjatele.

"Seetõttu tuleb esimesel võimalusel taastada maakondlik tasuta ühistransport. Automaks teeb inimestele auto kasutamise veelgi kallimaks ja kui sellega tahetakse inimesi suunata ühistransporti kasutama, peaks bussisõit olema ka kvaliteetne ja kättesaadav," sõnas Laats. "Samuti on kogutud piletitulu on niivõrd tagasihoidlik ja selle rakendamise kulu võrreldes saadava tuluga ebaproportsionaalselt väike."

Laats märkis, et lisaks tasuta bussisõidule tuleb saarte elanikele tagada prii praamisõit. "On ebaõiglane, et saartel elavad inimesed peavad koju jõudmiseks maksma praamisõidu eest lisatasu," sõnas Laats.

Keskerakonna fraktsioon teeb ka ettepaneku tõsta toimetulekutoetuse määra 250 euroni ja üksi elava pensionäri toetust 300 eurole ning kahekordistada puudega inimeste toetusi.

"Lisaks soovime tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut," ütles Laats.

Reformierakonna valitsus on Laatsi sõnul käitunud sõnamurdlikult, kui jättis õpetajad lubatud palgatõusuta ega kavatse tuleval aastal panustada siseturvalisuse eest seisvate inimeste töötasude tõstmisesse.

"2023. aastal sõlmitud koalitsioonilepingus lubati tõsta õpetajate palk nelja aastaga 120 protsendile keskmisest palgast, kuid praeguse valitsuse suutmatuse tõttu on antud lubadus juba aasta pärast uuendatud koalitsioonilepingust välja jäänud. Keskerakond teeb ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära seitsme protsendi võrra 1950 euroni," sõnas Laats.

"Siseturvalisuse valdkonnas on seoses palgasurvega pidev töötajate puudus, kümneprotsendine palgatõus annab võimaluse tõsta palk konkurentsivõimelisemaks ja saada sektorisse töötajaid juurde," ütles Laats.

EKRE teeb ettepaneku võtta Rail Balticult raha ära

EKRE fraktsioon teeb 14 muudatusettepanekut ja saadikud veel umbes alla 30, ütles EKRE esimees Martin Helme ERR-ile.

Helme sõnul juhivad erakonna poolt tehtud muudatusettepanekud tähelepanu sellele, mis eelarves valesti on. "Kulutatakse pöörastes kogustes vales kohas ja kärbitakse samamoodi vales kohas," sõnas ta.

"Näiteks meie arvates ei peaks minema edasi ja me teeme ettepaneku võtta raha üldse täielikult tagant ära Rail Balticult. Meie arvates ei peaks rahastama ideoloogilisi äärmusideoloogilisi MTÜ-sid. Me teeme ettepaneku sealt raha ära võtta," rääkis Helme.

EKRE ettepanekute järgi peaks rahastama rohkem väikekoole, regionaalpoliitikat ja maanteede ehitust, sõnas Helme.

Rail Balticu asemel rõhutab erakond neljarealise maantee vajalikkust. Fraktsioon tegi ettepaneku suunata kliimaministeeriumi poolt Rail Balticu arendamisele mõeldud  13 667 000 eurot autotransporditaristu arendamisele neljarealiste maateede ehitamisele ja maanteede korrashoiule.

EKRE teeb ettepaneku vähendada 197 miljoni euro võrra CO2 kvoodimüügi rahastust Rail Balticu ehitusele ning kasutada seda raha muudele taristuprojektidele.

Samuti teeb erakond ettepaneku vähendada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala kulusid, likvideerides soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametkond ning jätta ära soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamise all kavandatud tegevused, millega seonduvalt vabaneb riigieelarves 2 893 000 eurot, teatas erakond.

EKRE paneb ette suurendada eelarves 527 000 euro võrra haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse suunamaks see summa Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli tegevuste finantseerimiseks ning koolis õppetöö jätkamiseks.

Erakond teeb muudatusettepaneku ka kümne miljoni euro võrra rohereformi edendavate tegevuste vahendite vähendamiseks, lisas erakond. Samas pakkus erakond välja suunata kuus miljonit eurot kliimaministeeriumile riigiteede olukorra parandamisele.

Samavõrra tuleks muudatusettepanekuga kliimaministeeriumil vähendada lõimumis- ja kohanemispoliitika kujundamisega ja rakendamisega seotud tegevust, lisas erakond. "Muudatusettepanekuga vähendatakse 1,5 miljoni euro võrra Rahandusministeeriumi finantseerimistehingute eelarvet."

EKRE teeb muudatusettepaneku suurendada 1,5 miljoni euro võrra siseministeeriumi valitsemisalas Eesti arengut toetava kodakondsus- rände- ja identiteedihalduspoliitika programmi ja migratsioonijärelevalvet tulenevalt rändesurvest Euroopasse.

Ettepanek suurendada 2,3 miljoni euro võrra sotsiaalministeeriumi laste ja perede programmi toetab riigi ja ühiskonna alustalaks olevaid tugevaid lastega perekondi, teatas erakond.

Erakonna teatel teeb fraktsioon muudatuseettepaneku vähendada viie miljoni euro võrra summat, mida siseministeerium kasutab erakonna väitel Eestisse massiliselt saabuvate immigrantide põlistamiseks. "Sama summa ulatuses tehakse ettepanek jagada sotsiaalministeeriumil hüvitisi ja toetusi lastele ning peredele. Selgituse kohaselt peavad lapsed ja pered olema riigi esmane prioriteet, mistõttu vajab laste ja perede toetus lisarahastust."

Muudatusettepanekuga vähendatakse kolme miljoni euro võrra sotsiaalministeeriumi sotsiaalsete partnerite ja MTÜ-de toetusi, mis on ette nähtud LGBT+ ideoloogia propageerimiseks ühiskonnas, teatas erakond.

Samavõrra pakutakse välja suurendada eelarves sotsiaalministeeriumi inimkeskse tervishoiu programmi ja inimeste terviseharitust ning põhiõiguste kaitset, märkis erakond.

Isamaa esitab alternatiivse eelarve

Isamaa erakonna esimees Urmas Reinsalu teatas, et erakond esitab alternatiivse riigieelarve.

Alternatiivne eelarve sisaldab kaheksat muudatusettepanekut.

Reinsalu märkis, et valitsuse esitatud eelarve ei võimalda põhimõttelist revisjoni valitsuse poliitikast teha ning et Isamaa teeb ettepaneku koostada riigieelarve kulupõhisena.

Isamaa nägemus on, et planeeritavad maksutõusud jäävad ära, rääkis Reinsalu.

"Paneme ette jätta ära Kristen Michali valitsuse kavandatud maksude ja aktsiiside tõusud, mis lükkavad majanduse taastumist edasi. Suuremate lisanduvate maksudena on planeeritud tulumaksu kaheprotsendine tõus, käibemaksu kaheprotsendine tõus, aktsiiside tõusud ning automaksu jõustumine," seisab eelarves.

Isamaa ei toeta maksuküüru kaotamist. Maksuküüru kaotamine läheks Isamaa hinnangul riigile maksma ligi 1,65 miljardit eurot.

Erakond teeb ettepaneku tõsta viis protsenti haridus- ja kultuuritöötajate palgafondi.

Samuti teeb erakond ettepaneku valitsusele esitada parlamendile riigieelarve strateegia kava, kuidas nelja aastaga vajalik moonahange realiseerida.

Isamaa peasekretär Andres Metsoja sõnul on murettekitav on valitsuse strateegia maalida maksutõuse julgeolekuvajaduste täitmiseks hädavajalikuna, kui tegelikult suunatakse kokku kogutavast rahast täiendavalt riigikaitsesse tunduvalt väiksem osa.

"Juba kahe kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne on olnud viia läbi 1,6 miljardi eurone moonahange, aga valitsus sihib selle täitumist alles 2031. aastaks ning eelarvestrateegias vajalikke vahendeid ette ei näe. Seda vaatamata kaitseinvesteeringute keskuse juhi sõnumile, et hanked on võimalikud realiseerida hiljemalt 2028. Julgeolekuküsimustes on vaja kiiremat tegutsemist ja seetõttu peab Isamaa vajalikuks juba tuleval aastal leida riigikaitsele täiendavad 100 miljonit eurot," rääkis Metsoja.

Isamaa märgib, et eelmisel aastal ei suudetud välisvahendeid kasutada 700 miljoni euro ulatuses. Erakond teeb ettepaneku suurendada välisvahendite kasutamist 250 miljoni euro võrra, mis tooks väidetavalt maksutulu täiendavalt 80 miljoni euro ulatuses.

On otstarbeks, et valitsus teeks Euroopa Komisjonile ettepaneku võimaldada osaliselt kasutada EL 2021–2027 struktuurivahendeid ning CO2 kvoodikaubanduse tulusid ühekordseteks kaitseinvesteeringuteks, märgib erakond alternatiivses eelarves.

Tulude vähenemise katteks teeb Isamaa ettepaneku vähendada valitsemiskulusid. Isamaa paneb ette 2024. aasta lisaeelarves vähendada valitsemiskulusid 200 miljoni euro võrra ja vähendada 2025. aastasse ületõstetavate vahendite mahtu 200 miljonit eurot.

Veel soovitab erakond peatada teise pensionisamba riigipoolsed maksed.