"Eelnõu tüvi on loetleda üles, kes saab kohalikel valimistel valida, ehk Eesti kodanikud, NATO riikide kodanikud, Euroopa Liidu kodanikud, Euroopa majandusruumi ja Šveitsi konföderatsiooni kodanikud ning nende riikide kodanikud, kellega Eestil on kahepoolsed valimisõigust tagavad lepingud, mis on riigikogu poolt ratifitseeritud. Hetkel selliseid lepinguid ei ole. Nende eeldus on see, et need inimesed siin alaliselt ka elavad," ütles Terras ERR-ile.

Terrase sõnul on viimane punkt lisatud eesmärgiga sõlmida selline leping Ukrainaga, et tagada tulevikus valimisõigus Eestis elavatele Ukraina kodanikele. "Just. Ukraina on siin kõige olulisem, ukrainlasi on Eestis palju," lausus Terras.

Ta ei välistanud, et sarnane leping võidakse tulevikus sõlmida ka näiteks Jaapani või Austraaliaga. Terrase sõnul oli tegemist Reformierakonna ettepanekuga.

"Me proovima seda punkti saada juriidiliselt selliseks, et see oleks põhiseaduse kõlbulik," lisas ta.

Terras rääkis, et koalitsiooninõukogu kujundab lõpliku otsuse esmaspäeval ning tema nägemuse järgi võiks eelnõu hiljemalt kolmapäeval riigikogule üle anda.

Valitsuskoalitsiooni kuuluv Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei ole veel kujundanud seisukohta, kas nad põhiseaduse muutmist valimisõiguse küsimuses toetavad.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal ütles esmaspäeval, et valitsuse eesmärk on muuta põhiseadust nii, et aasta pärast siin elavad Vene ja Valgevene kodanikud Eestis kohalikel valimistel osaleda ei saaks.

ERR-il õnnestus enda valdusesse saada ka kõnealune eelnõu.