Välismaiste puurikanade muna hinnalangus üldist odavnemist ei tähenda
Eesti poelettidel liigub teatud tüüpi importmunade hind allapoole, kuigi Euroopas on muna hind viimased pooleteist kuud hoopis kerkinud. Kohalike munatootjate sõnul pole Eesti muna hinnalangust oodata ja importmuna hinnaliikumiste taga on poekettide võitlus klientide eest.
Ehkki enamasti liiguvad toidukaupade hinnad poodides kasvavas suunas, on viimasel ajal erandiks munad, mille puhul on mitu poeketti langetanud kümnest munast koosneva karbi hinna 1,19 eurole.
Eesti suurima munatootja Dava Foodsi juhatuse liige Allan Tohver rääkis ERR-ile, et Euroopas on muna hind viimase pooleteise kuuga hoopis kõvasti tõusnud: kilo hind ületab juba kaht eurot.
"Kuna kauplustel on suur konkurents, kes on odavam, siis võib-olla nad müüvad ise ka miinusega, see on odavam kui raadio- või telereklaam," pakkus ta välja. "Tootjana ma nii odavalt ei saaks teha."
Tohver märkis, et näiteks Lidlis on tihtipeale odavama hinnaga munad pärit väljastpoolt Euroopa Liitu, kus ka loomade heaolu sedavõrd ei jälgita ning ka sööt on odavam.
"Muna hinnast umbes 65 protsenti on sööda hind. Meie ostame ainult Eesti põllumeeste käest vilja, ei too mujalt sisse," tõi Tohver välja, kuidas hinnaerinevused tekivad.
Ka Kikerikii mahemune tootva Äntu Mõisa juhatuse liige Lauri Bobrovski rõhutas, et mune ostes tasub lisaks hinnale vaadata, millist muna pakutakse.
"Olen endalegi üllatuseks näinud poeriiulil kanamuna, kus on juures kommentaar, et ei ole toodetud Euroopa Liidu nõuetele vastavalt. See on puurikana muna, mis on toodetud Ukrainas või kus iganes, aga kui Euroopa Liidus tuli üle kümne aasta eest nõue, kus tuli täiustada puure, siis EL-i välistel riikidel pole puurikanadel isegi selliseid võimalusi, nagu on täna Eestis puurikanadel," tõdes ta.
Kikerikii munade hind tõusis viimati 2022. aasta sügisel ja pärast seda on Bobrovski sõnul püütud seda paigal hoida. Ka toonase hinnatõusu puhul lähtus Äntu Mõis sellest, et mitte ületada tarbija taluvuspiiri. Sellel sügisel ja uue aasta alguses tuleb muna hinda siiski veidi tõsta.
"Kuigi mõne komponendi hind on läinud alla, siis palgasurve on meeletu ja kui vaadata üldpilti, siis enamik sisendhindu kogu aeg kasvavad," tõdes ta.
Bobrovski sõnul ei ole siiski märgata, et mahemunade ostjaid vähemaks jääks, sest selle tootegrupi puhul on ostjateks tõenäoliselt keskmisest teadlikum, aga ka jõukam inimene.
"Vaadates, mis järgmisel aastal maksude osas ootab, oleme me äraootaval seisukohal. Elame-näeme," lisas Bobrovski.
Dava Foodsi juhi sõnul ei ole ka nende munamüük kuigivõrd muutunud. Hinna osas on rahvusvaheliste poekettide surve tootjale tugev, sest neil on alternatiiv võtta mune müügile ka mujalt kui Eestist. Kohalikud ketid saavad Tohveri sõnul tootjatest paremini aru.
"Lidlis pole ühtegi Eesti muna müügil," tõdes ta ja ütles, et kampaaniatesse võetakse ka teistes poekettides alati mujalt toodud munad, kuna nende hind on odavam.
Ees seisvad maksumuudatused teevad Tohveri sõnul muret igale ettevõtjale, sest kui inimestel on raskem, piiravad nad ka oma ostmist, kuid kuna muna on siiski üks odavamaid valguallikaid, siis seda ilmselt korvi panemata ei jäeta.
Tohver lisas, et kui võrrelda muna hinda Eestis, Lätis ja Leedus, siis poekettide omavahelise konkurentsi tõttu maksab karp täpselt samu mune Eestis tihti pool eurot vähem kui Leedus või Lätis ning tarbija seisukohalt on see muidugi hea, tootja olukorra muudab aga keerulisemaks.
"Tahaks ka oma kanadele paremaid ja uuemaid pidamisviise, aga investeerida saab ainult kasumist ja kui on väga tugev surve hindadele, läheb ka kasum väiksemaks. Selles mõttes ikka mure on," tõdes ta.
Lauri Bobrovski ütles, et Äntu Mõis suudab praeguse seisuga end ära majandada, aga kui sisendhinnad oleksid jäänud püsima 2022. aasta tasemele, oleks vahepeal tulnud hinda veelgi tõsta. Ka põllumajandustoetused on üldpildis vähenenud ja põllumajandustootmise puhul on sellel märgiline efekt. Seega on olukord võrreldes energiakriisi tippajaga parem, aga kaugel sellest, et olla lihtne.
Väiketootjate mureks on Bobrovski sõnul ka see, et kui neil on mingil perioodil aastas tootmises madalseis, nii et nad ei saa teatud suuruses muna poekettidele pakkuda, siis on kaupmeestel võimalik kas tarne mõneks ajaks kinni panna või selle eest tootjalt trahvi nõuda.
"Seni on õnnestunud tänu heale koostööle ilma trahvideta hakkama saada, kuid ohumärgid on õhus," tõdes Kikerikii munade tootja.
Rimi Eesti ostujuht Marilin Jürisson ütles, et odavaimate munade hinna langetamine 1,19 euro juurde on hea näide sellest, kuidas konkurents ja turumajandus teenivad kliendi huve. Tema sõnul on munad inimeste ostukorvis tähtsal kohal.
"Näeme oma kauplustes, et käesoleval perioodil lähtuvad paljud inimesed oma valiku tegemisel just hinnast, aga hind ei ole siiski ainuke, mis mõjutab mingi toote müügitulemusi. Oma osa on päritolul, kaubamärgil, munade puhul ka kanade pidamise viisil ja nii edasi," lausus Jürisson.
Tema sõnul on poeketi eesmärk, et valik oleks lai ja sisaldaks ka Eesti kanade mune.
Toimetaja: Karin Koppel