Nordica loomisel oli selle eesmärkideks Tallinnast ja Tallinnasse lendav lennufirma, mis oleks ka kasumlik, rääkis Svet pressikonverentsil. "Lõppkokkuvõttes ei täitnud tänaseks Nordica ühtegi neist eesmärkidest."

Svet rõhutas, et tema eelkäija, praeguse peaministri Kristen Michali ametiajal alustatud katse Nordicat erastada oli ainuõige otsus. Kavatsust lennufirma müüa raskendas aga lennufirma eelnevate juhtkondade ajal tekkinud majanduslik olukord.

Ettevõtte viimane juhtkond tegi Sveti hinnangul head tööd ja suutis lennufirma seisundi stabiliseerida. "Koguni selleni, et see suvi oli Nordicale kasumlik."

"Mingi hetk oli võimalus, et Nordica erastatud saab. Paraku Nordica peamine leping - sama kuulus SAS-i leping, mis öeldi üllatavalt üles sel sügisel - tingimused, millel see oli sõlmitud ei jätnud erilist võimalust, et Nordica suudaks saavutada olukorda, et elada see talv ise üle või oleks piisavalt atraktiivne investorile," ütles ta. 

Võimaliku lepingu hind oleks olnud 10 miljonit eurot, mis oleks riigile laekunud kolme aasta jooksul. "Paraku teame, et hea töö kiuste, mis siin sai tehtud, investor hindas, et riskid on liiga suured ja ettevõte ei pruugi sel talvel keerulisest majanduslikust seisust välja tulla," rääkis Svet.

"Valitsuse eesmärk oli selge - lisaraha me Nordicasse ei pane. Ei olnud muud valikut, kui kuulutada välja Nordica pankrot," ütles minister.

Süüdlasi Nordica pankrotis Svet ei otsi ning rõhutas, et probleem on laiem. "Kogu Nordica saaga näitas väga ilmekalt - me peame loobuma illusioonidest, justkui meil peaks ja saaks olla edukas rahvuslik lennuettevõte. Nordica oli ilus unistus, aga tuleb kahe jalaga maa peal seista."

"Loodan, et uued valitsused ei hakka flirtima ideega, et äkki nüüd prooviks," lisas Svet. 

Sveti sõnul on ainuõige strateegia toetada ja arendada Tallinna lennujaama. Ta märkis, et kui lennundusvaldkonnast on veel võimalik saada mingit tulu, tuleb see suunata lennujaama. 

Kokku pani riik Nordicasse ligikaudu 70 miljonit

Lennukid, millega Nordica lendas, kuuluvad Transpordi Varahaldusele, mida pankrotimenetlus ei puuduta. Seega ei lõppe lugu Nordica pankrotiga, vaid siis, kui Transpordi Varahalduse lennukid on müüdud, sõnas Svet. Järgmisi plaane kavatseb ta valitsusele tutvustada neljapäeval. 

Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu märkis, et kui Nordica lõpetas Tallinnast lendamise 2019. aastal, pole ettevõte oma eesmärki täitnud juba viis aastat. 

Salmu täpsustas, et riik pani lennufirma alustamisse 40,2 miljonit eurot ning 2020. aastal sai ettevõte pandeemia ajal riigiabina 22 miljonit eurot, millele lisandus kaheksa miljonit eurot krediiti, millest kasutusse võeti 7,5 miljonit. See tähendab, et riik on kokku toetanud lennufirmat 70 miljoni euroga ning pole tõsi, et lennufirmat oleks kuidagi täiendavalt toetatud. 

Algselt tundis erastamise vastu huvi üheksa ettevõtet, kellega vahetati infot ning kellest kolm tegi esialgseid mittesiduvaid pakkumisi. Kogu lennundusgrupist ehk Nordicast, Xflyst ja Transpordi Varahaldusest oli huvitatud kaks võimalikku ostjat, vaid Nordicast üks. 

Üks ettevõte tegi sisuliselt pakkumise ettevõtte nullhinnaga ülevõtmiseks ning teine, Saksa ettevõte pakkus nii Nordica kui Transpordi Varahalduse eest 27 miljonit eurot. Seda pakkumist riik Salmu sõnul kaalus, kuid takistavaks sai asjaolu, et ettevõte ei suutnud riigile tõestada, kes on selle tegelikud kasusaajad ja kust pärineb ettevõtte raha. 

Transpordi Varahalduse lennukid on ostetud LHV liisinguga ning osa lennukite müügitulust läheb nende kohustuste katmiseks. Svet rõhutas, et plaanis on müüa maha kõik, mis võimalik, et minimeerida üldkahju ning seejärel pole ka Transpordi Varahaldust ettevõttena riigile vaja. 

Salmu sõnul on esialgsed pakkumised lennukite ostmiseks olemas.

"Meil on indikatiivsed pakkumised lennukite väärtusele olemas ja riik hindab, et kui kõik Transpordi Varahalduse varad realiseerida ja kohustused katta, siis suurusjärgus 25 miljonit eurot oleks see, mis oleks võimalik riigile välja maksta," lausus ta.

Lähiajal koondatakse järk-järgult ka Eesti haru 286 töötajat.