2018. aastani Nordica tütarfirmat Regional Jeti juhtinud Kukemelki sõnul oli Nordica pankrot ennustatav. "Oli selgelt näha, et see sinnapoole liigub. Lennundus on mahuäri. Olukorras, kus lennundus buumib, kõik lennufirmad otsivad lisalennukeid, lisategevust, Nordica lennukite arv on viimase kahe aasta jooksul järkjärgult vähenenud."

Regionaalses lennunduses on tänapäeval keeruline raha teenida. Kukemelk ütles, et praegu on Euroopasse jäänud kaks regionaalset lennufirmat – Norra Widerøe ja Luksemburgi Luxair – millest esimene teenib raha riigihangetest ja teine veab lennukaupa. 

"See ärimudel ei toimi. Aga võime öelda, et siin oli terve hunnik vigu, mis järjest tulid," ütles Kukemelk. 

2015. aastal, mil Estonian Air tegevuse lõpetas, oli lennufirma turuosa Tallinna lennujaamas 40 protsenti. Kukemelk sõnas, et riik ei oleks saanud riskida sellega, et 40 protsenti lendudest kaob, ilma, et keegi neid asendaks. "Meil oli vaja tagada kontroll oma ühenduste üle," ütles Kukemelk. 

Esimesed kolm aastat täitis Nordica oma eesmärki tagada Eestist lennuühendused. "Nordica esimestel aastatel omas ka 30-40-protsendilist turuosa Tallinna lendudest. Kui tänasel hetkel võrdleme ühendust põhilistesse ärisihtkohtadesse – ei räägi siin puhkuse sihtkohtadest – siis aastal 2017-2018 oli Tallinna lennujaamal rohkem ärilisi sihtkohti kui täna on, kõrgete sagedustega," ütles ta. 

Ta tõi võrdluseks, et näiteks Kopenhaagenisse toimub praegu kolm-neli lendu nädalas, toona kuni kuus lendu päevas ning Oslosse täna kolm-neli korda nädalas, toona kaks lendu päevas. 

"Ehk tegelikult sel oli oma point. Ta pakkus riigile kindlasti majanduslikult sisendit. Need ärimehed, kes siia tulid, sel oli väärtus. Küsimus on muidugi see hinnalipik ja on väga õigustatud küsimus, miks me seal oleme," ütles Kukemelk. 

Kõige suurema löögi pani lennufirma plaanidele pandeemia. "Enne koroonat lõpetati juba kommertslennud, aga selle järel lõppes ka Xfly strateegiline investor, kes seal sees oli, ja seda ei suudetud asendada enam," kirjeldas ta. 

Kukemelk märkis, et Nordica kui kommertskeha kaotus ei ole midagi traagilist, sest seal polnud erilisi varasid. Xfly omas litsentse ja oskusteavet, kuidas lennata, mis on kõige keerulisem. "Kolmas, millega on kõik endiselt hästi, on Transpordi Varahaldus, mis omab lennukeid. Lennukid on endiselt seal, vara on kaitstud," rääkis ta. 

Nordicasse on riik suunanud kokku ligikaudu 70 miljonit eurot, sellest 40 miljonit ettevõtte alustamisel, 22 miljonit riigiabi koroonakriisis ning ka veel kaheksa miljonit Kredexi toetust. Need rahad on Kukemelki sõnul nüüd maha kirjutatud. "See, mis pandi Transpordi Varahaldusesse lennukite näol, üle 30 miljoni, on eelduste kohaselt seal ja natukene rohkemgi."

Viimastel aastatel tegi Nordica allhankelende. "Esimene kõige suurem viga tehti 2019. aastal, kui riik tegi lõplikult otsuse, et ta ei jätka kommertslendudega, siis sedasorti ettevõtet ei ole riigil vaja omada, riik ei peaks selles sektoris olema. Riigil puudus igasugune huvi ja võimekus selles sektoris konkurentsivõimeline toimetada. Tol hetkel oleks pidanud olema riigimehelikkust, et võtta vastutus," rääkis Kukemelk. 

Ta märkis, et saab ka aru, miks seda ei tehtud – riik lootis, et suudab Xflyga ettevõtte väärtust tõsta ja lennundusgrupi saaks kasumlikult maha müüa. "Tol hetkel oleks Nordic Aviation Groupi rahaline väärtus olnud ilmselt kümmekond miljonit, ilma lennukiteta. Kui tol hetkel oleks riik sealt välja läinud ei räägiks me, et oleme sisse pannud 70 miljonit, vaid sisse pandud 40 miljonist 10 tagasi saanud," rääkis ta. 

Peaminister Kristen Michal, kes oli Nordica asutamise ajal majandusminister, ütles, et lennufirma pidi pakkuma Eesti elanikele lende ja suutma seejuures kasumis püsida.

"Eks see mõneti paratamusest või vajadusest sündis, et Eesti kui väikeriigi jaoks ühendused on möödapääasmatud, et meil on vaja  majandusel ja inimestel võimalikult palju ühendusi," ütles Michal.

Peaminister ütles, et Eesti riik enam ühtegi lennufirmat ei loo.