Varsti pärast seda, kui ICC töötaja oli Briti juristi Khani suhtes esitanud kaebuse tema väidetavate seksuaalsete rünnakute kohta, tühistas ta oma plaanitud visiidi Iisraeli ja teatas vahistamismäärustest Netanyahu ja Iisraeli kaitseministri suhtes, kirjutas The Wall Street Journal (WSJ).

Khani lähedase abilisena töötanud Malaisia ​​advokaat, kes oli teda saatnud paljudel välisreisidel, ütles ÜRO uurijatele, et Khan sundis teda komandeeringutes New Yorgis, Pariisis, Colombiaa, Kongos, Tšaadis ning ICC asukohalinnas Haagis seksuaalsetele kontaktidele ilma nõusolekuta. 30-ndates eluaastates naise, kes on abielus ja lapse ema, sõnul ta algul vaikis, kartes ametialast kättemaksu ja olles mures oma ema ravikulude pärast.

Süüdistusest teatati ametlikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kõrgematele ametnikele 2024. aasta aprillis.

Khan sai kaebusest teada vahetult enne plaanitud Iisraeli ja Gazasse reisi tühistamist. Mõni päev hiljem teatas ta avalikult kohtu kavatsusest taotleda Netanyahu ja toonase kaitseministri Yoav Gallanti suhtes vahistamismääruste väljaandmist. Selline ajastus tekitas kohtus ja diplomaatide seas küsimusi, kas otsust mõjutas Khani eraelulise käitumise suhtes algatatud kontroll.

Khan on kõik süüdistused tagasi lükanud. Tema juristide rühm kinnitas, et Khani töö prokurörina põhines üksnes juriidilistel ja tõenduslikel kaalutlustel. "On kategooriliselt vale, et ta on tegelenud mingisuguse seksuaalse väärkohtlemisega," ütlesid nad.

Kuritarvitatud abiline, kes liitus Khani meeskonnaga 2023. aastal pärast kuut aastat Rahvusvahelises Kriminaalkohtus, ütles, et tundis end oma positsioonil lõksus olevat ja jätkas tööd, et mitte ohustada kohtu uurimist Gaza osas, mida ta toetas.

The Wall Street Journali nähtud tunnistuse kohaselt kirjeldas naine New Yorgis toimunud intsidenti, kus Khan kutsus ta oma hotellituppa, käperdas ja hiljem vägistas.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis 2024. aasta juunis välja Netanyahu ja Gallanti vahistamismäärused seoses neile esitatud sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude süüdistustega. Süüdistused keskendusid väidetele, et Iisrael takistas humanitaarabi andmist Gazale pärast Hamasi 7. oktoobri rünnakut.

See oli esimene kord, kui ICC esitas süüdistuse lääne maailma osaks peetava demokraatlikult valitud riigi juhile. Iisrael ja Ameerika Ühendriigid, mis kumbki pole ICC liikmed, mõistsid otsuse hukka. USA tollase presidendi Joe Bideni administratsioon hoiatas, et see samm raskendab diplomaatilisi jõupingutusi Lähis-Idas ja USA praegune president Donald Trump kehtestas hiljem ICC-le sanktsioonid.

WSJ kirjeldas ka, kuidas Khan oli plaaninud Iisraeli visiiti, et hinnata kohapealset olukorda ning seda toetas ka USA, mis lootis süüdistuste ärahoidmist. Kuid varsti pärast seda, kui ICC kõrgemad ametnikud teatasid Khanile tema vastu esitatud seksuaalrünnaku kaebusest, tühistas Khan visiidi ja teatas vahistamismäärustest. Mõned kõrgemad ametnikud olevat soovitanud tal seda mitte teha, kuid Khan ei kuulanud soovitust.

Kuigi Rahvusvaheline Kriminaalkohus lõpetas oma sisejuurdluse ilma mingeid meetmeid võtmata, algatas ÜRO sisejärelevalve talitus süüdistuste ja võimaliku kättemaksu osas sõltumatu uurimise, märkis WSJ.

Lehe andmetel avaldas Khan ka kaebuse esitajale survet oma süüdistused tagasi võtta. Khan hoiatas teda, et asja edasine menetlemine kahjustaks nii nende mõlema mainet kui ka kohtu tööd. Väidetavalt ütles ta talle: "Mõelge Palestiina vahistamismäärustele."

Raporti kohaselt võttis naine hiljem ühendust kohtu juhatuse liikmetega, et väljendada oma muret ja esitada täiendavaid dokumente.

Khan on keeldunud töölt kasvõi ajutiselt lahkumast ning jätkab ICC esindamist ülemaailmsetel foorumitel. ICC põhikirja kohaselt sai ta ametist tagandada vaid kohtu 125 liikmesriigi häälteenamusega, vahendas Iisraeli väljaanne The Jerusalem Post.