Majandusminister Erkki Keldo allkirjastatud "Eesti turismi pikk vaade 2025-2035" toob välja, et aastaks 2035 on Eesti ootustele vastavate turismitoodetega uuenduslik sihtkoht, mis on turismi lisandväärtuse kahekordistanud.

Et see eesmärk teostuks, on dokumendi kohaselt tarvis kasvatada kõrgema lisandväärtusega turismi, eelkõige äriturismi osakaalu ning selleks tuleb siduda Eesti turism digiriigi kuvandiga, tekitades huvi külastada maailma juhtivat digiühiskonda.

Ka nähakse ette arenguhüpe turistide liikumisvõimaluste, toodete ja info digitaalse kättesaadavuse ja ligipääsetavuse osas. Kuna väliskülastajate viimase uuringu kohaselt on turistid rahul info kättesaadavusega, aga vähem rahul Eesti-sisese ühistranspordiga, siis peab kava vajalikuks, et Eesti eripäraks arendataks uuenduslik liikuvusinfo ja transpordilahendused.

Tugevaid turismitooteid peaks turismi pika vaate kohaselt arendama ka väljaspool tõmbekeskusi, kus külalislahkus peaks ületama ootusi. Välja on aga toodud, et turismitulu märkimisväärse kasvu jaoks peab ka külalislahkus märkimisväärselt kasvama.

"Kõrgetasemeline külalislahkus tagab turismi osapoolte, kohalike elanike ja turistide kõrge rahulolu," sõnastab dokument visiooni ja näeb ette külalislahkuse kui oskuse süsteemse arendamise.

Nende ja teistegi muudatuste toel peaks Eesti olema sihtriikides tuntud tänu aasta ringi toimuvatele põnevatele rahvusvahelistele sündmustele, olema avatud ning lõimima oma unikaalsuse ehk digiriigi ning looduse ja kultuuri uuenduslikesse turismitoodetesse.

Dokument toob välja erinevad pöörded, mis turismi arenguks eeldused loovad. Nendeks on digipööre, innovatsioonipööre ja rohepööre. Mida konkreetselt teha plaanitakse, täpsemalt ei selgu, sest tegu on pigem loosunglike väärtuste ja sihtidega: "Oleme ausad ja läbipaistvad", "Tunneme vastutust järgnevate põlvkondade ees" või ka "Turismiettevõtete nutikus, uuenduslikkus ja kestlikkus toob säilenõtkuse".

Eesti turismi pika vaate kohaselt peaks Eesti atraktiivsus kasvama, kuna kliima on mõõdukas ning sihtkohad on laeva- või rongisõidu kaugusel. Samuti hinnatakse üha enam riikide pühendumist kestlikkusele.

"Kestlikkus on Eesti turismis hügieenifaktoriks ja oluline on Eesti kõrge koha hoidmine rahvusvahelistes kestliku sihtkoha indeksites, külastaja harimine kestliku turismi teemadel," teatab dokument.

Turismi arengu võtmetegurina toob arengukava välja innovatsiooni. Uued tehnoloogiad nagu liitreaalsus, automatiseerimine ja tehisintellekt võimaldavad selle kohaselt luua unikaalseid elamusi, mis Eestit konkurentidest eristavad. Koostööd tuleb selleks teha ka teadusasutuste ja teiste sektoritega.

Dokument loetleb põhimõtted, millest turismisektor peaks lähtuma. Ka need on võrdlemisi loosunglikud. Nii seatakse sihiks, et kõik peavad olema Eesti positiivse kuvandi saadikud, tunnustades Eestit ja siinseid turismiettevõtjaid, loodust, toitu ja kultuuri nii Eestis kui välismaal olles, rääkida tuleb turismi mõjust kogu Eesti majandusele, väärtustama peab kohalikku eripära ning külastajate ootusi tuleks ületada.

Lisaks peaks tundma vastutust järgmiste põlvkondade ees, olema ausad ja läbipaistvad ning ühtlasi peaks Eesti olema hinnatud reisisihtkoht ka kohalikule inimesele.

"Koostöö on Eesti turismi arendamise alus," võtab dokument turismiarenduse aluspõhimõtted kokku.

Paika on pandud ka mõõdikud, mille alusel sihini ehk turismisektori lisandväärtuse kahekordistamiseni liikumist hinnata. Nimelt peaks turismi lisandväärtus kasvama eelmise aasta baastasemelt ehk 2,2 miljardi euro juurest 2035. aastaks 4,3 miljardi euroni. Mõõdikuks on ka Eesti elanike rahulolu turismiga, kuid selle baastase ja sihttase on alles selgumisel.

Väliskülastajate rahulolu kasvueesmärk on seatud tagasihoidlik: senise 73 protsendi juurest peaks see 11 aasta pärast jõudma 75 protsendini.

Eesti peaks arengukava kohaselt olema atraktiivne turismisihtkoht aasta ringi ning selleks tuleb arendada kõrge lisandväärtusega turismitooteid, rahvusvahelist äri- ja konverentsiturismi ja turismisektori rahvusvahelist võrgustumist ning kasvatada Eesti tuntust diginomaadide sihtkohana.

Kui rahvusvahelisi regulaarseid otselendi oli Tallinna lennujaamast 2023. aasta 24. nädalal 32, siis 2035. aastaks peaksid need dokumendi kohaselt kasvama 50-ni. Samamoodi peaks rahvusvaheliste regulaarsete otselendude väljumiste arv kasvama 273-lt 450-ni.

"Tagame mugavad transpordivõimalused (lennuk, laev, rong jt) Eestisse tulekuks. Soodustame uute rahvusvaheliste lennuliinide arvu ja sageduse kasvu ja turundust. Soodustame reisilaevanduse (sh kruiis) kestlikku arengut. Soodustame väikesadamates turismitoodete arengut," toob kava välja, ent kuidas seda saavutatakse, täpsemalt ei kirjeldata.

MKM: dokument aitab edaspidi poliitikat kujundada

ERR uuris majandusministeeriumilt, milleks on kõnealust arengukava tarvis, arvestades, et see on loosunglik ega näe ette ühtki konkreetset tegevust.

MKM-i turismivaldkonna juht Külli Kraner ütles ERR-ile, et arengudokument on mõeldud sektori terviklikuks arendamiseks ning sisuliselt on tegu valdkonna arengukavaga. Ta rõhutas, et dokumendi lahutamatuks osaks on selle 18 lisa.

"Pikk vaade on omakorda katuseks turismivaldkonna nelja-aastaste tegevuskavade koostamisel, mis valmivad koostöös sektoriga. Tulemuste saavutamist seirab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde loodud turisminõukoda turismi eest vastutava ministri juhtimisel," ütles Kraner.

Tema sõnul määratleb arengukava turismi pikaajalised eesmärgid, et oleks andmepõhine alus, mille põhjal investorid saaksid äriotsuseid teha, MKM poliitikat kujundada ning transpordi-, kultuuri- ja teised valdkonnad otsuste tegemisel seoseid ja kasu näha.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on turism tähtis osa Eesti majandusest, millel on oma roll majanduse konkurentsivõimet kasvatavate investeeringute riiki toomisel.

"Turismisektor aitab luua Eesti külalistele esmamulje meie riigist, mõjutades sellega ka investeerimisotsuseid. Turismi pika vaate eesmärk on panna paika sihid, millega suurendada meie riigi atraktiivsust nii turismi kui ettevõtluse sihtkohana," lausus Keldo.

MKM saatis eelnõu turismiga seotud liitudele ja ametkondadele ning ootab nüüd neilt sellele tagasisidet.

Eelmisel aastal moodustas turism Eesti SKP-st viis kuni seitse portsenti ning 26 senti iga turisti kulutatud eurost jõudis maksudesse. Turismiettevõtteid oli 5000 ehk 3,4 kõigist ettevõtetest. Sise- ja välisturistide ööbimisi oli 6,37 miljonit ning 52 protsenti ööbimistest olid väljaspool Tallinnat. Turistidest 23 protsenti olid ärituristid.