Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski (SDE) sõnul on Pelguranna trammitee rajamine osa linna ambitsioonikast ühistranspordi arendamise plaanist.

"Investeerime lähiaastatel enam kui sada miljonit eurot, et rajada uusi trammiteid ning uuendada pea täielikult meie veerem. Tuleval aastal käivitame Pelguranna ja Liivalaia-Kristiine trammiteede projekteerimise ning sõitjatele saame uued liinid avada 2029. aastal. Lisaks soetame samal ajal uusi tramme, trolle ja biogaasibusse, et ühistransport oleks mugavaks alternatiiviks isiklikule sõiduautole," ütles Ossinovski. 

Pelguranna tramm hakkab liikuma Puhangu tänaval, lõpp-peatusega Stroomi rannas. Rajatav trammitee on umbes 1,8 kilomeetrit pikk ja selle kavandamisel on arvestatud võimalusega pikendada liini tulevikus mööda rannaparki kuni Meeruse ja Bekkeri arendusaladeni. 

Lisaks Pelguranna trammiliinile eraldatakse samast meetmest ca 15,5 miljonit eurot uue trammitee rajamiseks Liivalaia tänavale. Tallinna linn saab 10,1 miljonit eurot ka jalgrattateede arendamiseks ning 9,6 miljonit eurot Lilleküla mitmeliigilise ühistranspordisõlme rajamiseks, et parandada ümberistumise võimalusi erinevate ühistranspordiliikide vahel. Pea 26 miljonit eurot eraldatakse ka Tartule ja Pärnule, et arendada välja terviklikud jalgrattateede võrgustikud.

Projekte kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ning need viiakse ellu aastatel 2024–2029.

Taristusminister Vladimir Svet (SDE) ütles, et lisaks trammiteedele investeerib riik Euroopa Liidu toel ka jalgrattateede ja ühistranspordisõlme arendamisse.

"Ehitada siin on veidi lihtsam kui Tallinna südalinnas, aga see muidugi ei tähenda, et see on lihtne projekt ja sellest ka selline peaaegu kolmekümne miljoniline maksumus," ütles kliimaministeeriumi taristuminister Vladimir Svet (SDE) "Aktuaalsele kaamerale".

Linnapea Ossinovski sõnul võib projekt ka prognoositust kallimaks osutuda.

"Just sellepärast Pelguranna tramm sai valitud, et siin piirkonnas elab palju inimesi, see tähendab seda, et tema positiivne mõju on suur kuna kasutajaid on palju. Ja teiselt poolt tema rajamise hind on suhteliselt madal tulenevalt sellest, et ta ei kulge mitte mööda tänavaid, vaid mööda endist kõrgepinge elektriliini koridori. See tähendab seda, et meil nii-öelda linnaruumi ümberehituse vajadused on palju piiratumad, võrreldes siis näiteks Vana-Sadama trammiliiniga, kus need olid väga suured," lausus Ossinovski.

Trammitee hakkab ületama nii Ristiku kui ka Sõle tänavat, kus tuleb liiklus ehituse ajal ümber suunata. Viimastel aastatel nähtud liikluskaost, mis kaasnes Vanasadama trammiliini ehitusega, katsub linn sel korral vältida.

"Sõle tänaval me kindlasti hanke korraldame nii, et tervet tänavat sulgeda ei saa, aga kindlasti mingit aega on seal liikumispiirangud, et need on paraku vältimatud, aga proovime neid minimeerida. Suurem mõju saab olema loomulikult Liivalaia, Suur-Ameerika, Kristiine ehitustööl," märkis Ossinovski.

Liivalaia ja Pelgulinna tramme hakkab linna hinnangul kasutama kuni 45 000 inimest päevas, kellest üks neljandik on uued ühistranspordikasutajad.

"Tramme me oleme juurde tellinud, saabuvad järk-järgult ja tegelikult on arutelul ka veel täiendavate trammide ostmine. Ütleme, esimeses etapis, selle trammiliini jaoks on vajalikud trammid olemas, aga kindlasti kuna trammi rööbastranspordi arendamise plaanid ka jätkuvad pärast nende kahe objekti valmimist, siis kindlasti tasub mõelda ka sellele, et neid juurde osta," rääkis Ossinovski.