Saksamaa erakorralised valimised toimuvad 23. veebruaril.

Rahva seas üsna ebapopulaarne liidukantsler Olaf Scholz läheb valimistele jätkuvalt sotsiaaldemokraatide esinumbrina.

"Nüüd on inimestel õigus otsustada ja me teeme kampaaniat nende häälte võitmiseks," teatas Saksamaa liidukantsler Scholz (SPD).

SPD jäi lõpuks oma kantslerile truuks, kuigi üsna palju kõlas parteistki nurinat ja soovi panustada hoopis Saksamaa hetke populaarseimale poliitikule kaitseminister Boris Pistoriusele.

"Olaf Scholz seisab mõistlikkuse ja ettevaatlikkuse eest," lausus Pistorius. "See on eriti oluline sellistel aegadel nagu praegu, globaalse murrangu ja populistlike rünnakute ajal demokraatiale üle maailma. Olaf Scholz on tugev kantsler ja õige kantslerikandidaat."

Paljud inimesed Saksamaal ja maailmas aga seda arvamust ei jaga. Sageli viidatakse just Olaf Scholzi isikuomadustele, kõneldes sellest, miks Saksamaa sõnumid Ukraina sõjas on kõlanud nii jõuetult, vaatamata sellele, et tegemist on suuruselt teise Ukraina toetajaga USA järel. Endine Briti kaitseminister Ben Wallace ütles, et mis puudutab Euroopa julgeolekut, siis on Scholzi näol tegu vale mehega vales ametis valel ajal.

Samas tunneb poliitik oma valijaid ja küllap ongi selline ettevaatlik hoiak lihtsalt paljudele sakslastele meelepärane. Tartu ülikooli politoloogi Thomas Linsenmaieri sõnul ei oleks teine inimene kantsleritoolil tähendanud midagi väga teistsugust.

"Ma ei usu, et Saksa reaktsioon oleks olnud väga erinev, eriti kui kantsler oleks olnud mingi teine SPD poliitik, sest on mingi SPD positsioon, mis mõjutab Scholzi palju," märkis Linsenmaier.

Saksamaa Heidelbergi ülikooli politoloog Anne Jürgens tõi esile, et Scholz ei ole suutnud Ukrainale anda Tauruse rakette.

"Mille kohta on viimasel aastal käinud suur diskussioon ongi need Tauruse raketid, mida Saksamaalt on kogu aeg nõutud ja mida Scholz ei ole siiani Ukrainale andnud ja eeldatavasti ta ka seda ei tee, seni kui ta on kantsler. Seda muidugi ei tea, mida oleks mõni teine inimene teinud, aga võib ju arvata, et kui näiteks kantsler oleks olnud Boris Pistorius või CDU juht Friedrich Merz, et võib-olla need küsimused oleks teistmoodi lahendatud," rääkis Jürgens.

Arvamusküsitluste järgi Scholzil palju lootust kantsleritoolil püsimiseks ei ole ja valimised võidab suurelt praegu opositsioonis olev CDU ehk Kristlikud Demokraadid ning CDU konservatiivsema tiiva esindaja Friedrich Merz saab näidata, mida tema kantslerina suudab.

Endise liidukantsleri Angela Merkeli kriitikuna tema ajal tipp-poliitikast kõrvale jäetud mees on jõudnud oma aja ära oodata.

"Rääkides praegusest olukorrast, on ta korduvalt öelnud, et tema oleks otsustavam kantsler Ukraina küsimustes, kui praegune kantsler Scholz, eriti mis puudutab neidsamu Taurus rakette, millest on palju räägitud. Et tema kantsleriks olekul oleksid need Taurus raketid ammu Ukrainale antud ja lubatud sõdida, et selles küsimuses on ta end väga selgelt väljendanud," ütles Jürgens.

"Ja majanduslikud kaalutlused on ka tema puhul selged, ta on praegust valitsust kritiseerinud nii energiaküsimustes, mis puudutab tuumaenergia jaamade sulgemist ja rohepööret, sest Merzi sõnul on kõik need meetmed tekitanud Saksamaal väga raske majandusliku olukorra," lisas Jürgens.

Pärast valmisvõitu tuleb CDU-l suure tõenäosusega hakata koostööd tegema sellesama SPD või Rohelistega ja midagi lihtsat koalitsioonikõnelustelt oodata ei ole. Probleemid Saksamaa ees jäävad samaks – kuidas leida raha nii Ukraina toetamiseks kui enda vajadusteks.

Saksamaa praeguse liidukantsler Olaf Scholzi sõnul on vale panna inimesi valima, kas panustada julgeolekusse või majandusse.

"Ma ei kavatse kunagi panna inimesi valima, kas investeerida julgeolekusse või headesse töökohtadesse, majandusse või taristusse, anda raha armeele või tagada pensionid, kas toetada Ukrainat või investeerida Saksamaale. See on vale ja viib meie riigi valele teele," lausus Scholz.

Kantsler kavatseb valimistele minna niinimetatud rahukantsleri sõnumiga. Valimistulemused näitavad kui palju see tunne valijate seas vastu kajab ja kui palju hääli koguvad Ukraina toetamisele täiesti vastu seisvad parem- ja vasakäärmuslased.

Algaval nädalal esitleb oma mälestusteraamatut Angela Merkel, kes õigustab muuhulgas Ukraina NATO ukse taha jätmist sooviga hoiduda sõjalisest vastasseisust Venemaaga.

Kuigi toonast Venemaa poliitikat vaadatakse nüüd teise pilguga, siis tuleb sakslaste jaoks endiselt raskelt Venemaaga resoluutse tooni võtmine. Thomas Linsenmaieri sõnul on põhjused kõigepealt ajaloos, aga ka Saksamaa kaitsevõime praeguses nõrkuses.

"Aeglaselt on näha mingit muutust," ütles Linsenmaier. "Inimesed ja poliitikud ju näevad, mis toimub ja mida Venemaa teeb, aga see, mida me ei näe, on õpetamine ehk järeldused Saksamaale, see ikka tuleb hästi-hästi aeglaselt."

Kui ühtpidi kuulab poliitik valijaid, siis teistpidi võiks poliitikutelt oodata ka liidri rolli kandmist. Seda on jäänud väheks ja praegune kuudepikkune tegusa valitsuse puudumine ei tule samuti rahutul ajal kasuks, nagu ütleb veel üks populaarne Saksa poliitik, CSU partei juht Markus Söder.

"Praegu vajame me tugevat Saksamaad. Aga suurima ebakindluse olukorras levitame meie Saksamaal maksimaalset nõrkust," sõnas Söder.