Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta pöördus suvel ministeeriumide poole ja palus edastada ettepanekuid koalitsioonilepingust lähtuvalt bürokraatia vähendamiseks. 

Pöördumisega "bürokraatiale vitsad peale", soovis Pakosta ettepanekuid, kuidas muuta eelnõudele esitatavaid nõudeid nii, et iga halduskoormust toova nõude kehtestamisel tunnistataks teine kehtetuks.

Selles eesmärgis leppisid valitsuserakonnad kokku tänavu suvel sõlmitud koalitsioonileppes.

Kuningas juhib äsja saadetud kirjas tähelepanu, et kuigi ministri pöördumise pealkirjast võiks järeldada, et selle sisuks on soov riigi asjaajamises kantseleilikkust vähendada, siis nimetatud eesmärgid ei ole suunatud tarbetu asjaajamise vähendamisele, vaid õigusloome piiramisele ning vastupidiselt pöördumise pealkirjale täiendavale paberimäärimise tekitamisele. 

Kuningas rõhutas vastuses, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei saa pidada riigi ja selle majanduskeskkonna arendamisel sobilikuks lähtekohaks populaarsusloosungil "üks sisse, üks välja" põhinevat õigusloome eesmärki. Uue eesmärgi täitmiseks seatud kohustus ei tohiks tema sõnul olla seotud varasemalt muude eesmärkide täitmiseks kehtestatud kohustustega ning iga seatud kohustus peab olema proportsionaalne oma eesmärgi suhtes. 

"MKM ei taha uskuda, et täidesaatev ja seadusandlik võim oleks seni oma põhiseaduslike ülesannete täitmisel sedavõrd ebaõnnestunud, et saaksime jaatada vajadust edaspidi mistahes uue kohustuse kehtestamisel samaväärne kohustus kehtetuks tunnistada," kirjutas kantsler.

Kantsler märkis, et rõhk peaks olema õigusloome tõhususel, mitte mahul.

Olukorras, kus justiits- ja digiministril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õiguskord kubiseb otstarbetutest ja ebasobilikest kohustustest oleks Kuninga hinnangul mõistlik ministeeriumil välja töötada plaan õiguskorra revisjoni elluviimiseks. 

Ühtlasi uuris Pakosta, kuidas saaks justiitsministeerium vähendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kontrollimist ning kuidas kõige efektiivsemalt Euroopa Liidu õigust üle võtvates eelnõudes saavutada õigusselge eristus kitsa ülevõtmise ja menetluse käigus otstarbekaks peetud täienduste vahel.

Kuninga hinnangul tuleks ettevõtete koormuse vähendamiseks esitama andmeid riigile automatiseeritult ja võimaldama riigiasutustel juba esitatud andmeid rist- ja taaskasutada.

Euroopa Liidu õigust üle võtvate eelnõude teemal tõi kantsler välja, et praegu kehtiv tava on tõhusaim viis õigusselge eristuse saavutamiseks. Selle täiendamine näiteks eraldiseisva vastavustabeli või kokkuvõttega, mis kontsentreeritumal kujul sama teavet esitaks, oleks vaid ebavajaliku paberi
määrimise kohustuse kehtestamine.

"Sellise bürokraatia eesmärk ei saaks olla muu kui riigikogu liikmete mugavuse tagamine, kus kavandatud õigusakti seletuskirja läbitöötamise asemel saab piirduda selle nn one pager lisa lugemisega," kirjutas Kuningas.

Kuningas lisas, et majandusministeerium peab sellise praktika juurutamist demokraatlikku riiki ja esindusdemokraatiat õõnestavateks, kuna selle eelduseks on, et rahvasaadikud töötavad neile esitatud materjalid läbi, mis on ka põhiseaduse järgi riigikogu liikme kohustus.