Parempoolsete toetus on Norstati küsitluse järgi 4,2 protsenti. Perling ütles, et reitinguid ei peaks üle tähtsustama ja kõige tähtsam on jääda iseendaks.

"Meie ülesanne on viie pealt 10 peale tõusta. Ja kõnetada arukat, ise endaga hakkama saavat inimest, kes saab aru, et inimene ise teeb kõige paremad otsused, mitte riik või kohalik omavalitsus. Ja kes hakkab vastu sellisele reeglite rägastikule, bürokraatiale ja usub vabadusse. Tööd tuleb teha," rääkis Perling.

"Üldiselt on nii, et erakonda me ehitame viies vaos: inimesed, ideoloogia, infoväli, organisatsioon ja raha," lisas ta.

Perlingu sõnul on täna Eestis võimul vasakpoolne valitsus. "Nemad ongi valmis rohkem reguleerima, rohkem ütlema, et riik ja kohalik omavalitsus teavad paremini kui inimesed. Kõrged maksud. Parempoolsed on need, kes pakuvad alternatiive – ei, jätame inimestele raha kätte, jätame ettevõtetele raha kätte, uskuge, nad teevad ise sellega paremad otsused. Tõmbame riigi kulutused kokku, paneme selle majanduse sellisesse seisu, et ta saab uuesti kasvama hakata. Riik saab vähe teha, riik saab luua keskkonna ja siis on võimalik majandus taas kasvule saada," lausus Perling.

"Eestit tuleb juhtida nii, et ühe inimpõlve jooksul on võimalik kõikide majapidamiste netoväärtus kasvatada Taani ja Soome vahele," sõnas ta.

Ühinemisest Eesti 200-ga ei ole mõtet rääkida

Endine Eesti 200 juht Margus Tsahkna ütles kaks nädalat tagasi samuti "Otse uudistemajast" saates, et eelseisvaid valimisi silmas pidades peab Eesti 200 olema valmis oma ideede elluviimise nimel ka mõne teise erakonnaga koostööd tegema. Tema sõnul langevad Eesti 200 ja Parempoolsete vaated sisuliselt ühte, mõlemad on liberaalid ja mõlema erakonna väärtused on sarnased – seega võiks kõne alla tulla erakondade ühinemine.

"See jutt, mis puudutab ühinemist, siis tark mees Siim Kiisler ütles väga selgelt välja põhjused, miks meil siin ühinemisest ei ole mõtet rääkida," ütles selle kohta Perling.

"Me oleme ehitanud oma erakondasid hästi erinevalt ja meie jaoks on olnud hästi oluline maailmavaade, et meie valija saaks meie peale kindel olla. Eesti 200 on rõhutanud algusest peale, et maailmavaade on selline natukene nagu minevik, eilne päev, see ei ole oluline. Ja sellepärast ongi juhtunud ju sinna kokku väga tublid inimesed kindlasti, aga nii ühelt poolt parempoolset majanduspoliitikat austavad ja viljelevad inimesed ning teiselt poolt inimesed, kes käivad kõige vasakpoolsemate erakondade kongressidel Euroopas," lausus Perling.

"Kui küsida see küsimus, et kuidas need inimesed koos peaksid ehitama seda Eestit sarnaselt, sest sellele on väga raske vastata. Vasakpoolsed jagavad kõike laiali. Jagatakse pidevalt ümber. Maksutõusud, lõputu maksufestival. Parempoolsuse mõte ongi luua juurde, luua lisandväärtust. See on põhimõtteline erinevus," jätkas ta.

"Tõsi, ka enne parlamendivalimisi käisid meiega arvamusliidrid rääkimas sedasama juttu, et äkki te ühinete. Ja me hästi selgelt ütlesime, et on kolm põhjust, miks see ei ole väga tõsiseltvõetav, kuigi erakonnad omavahel mitte kunagi ei ole ka sellest rääkinud. Esiteks, seesama maailmavaade. Teiseks organisatsioonikultuur. Parempoolsete jaoks on hästi oluline, et me ehitame sellist organisatsioonikultuuri, kus oma liige on austatud. Sellepärast meie liikmeõhtud, sellepärast meie majandustunnid, sellepärast meie kaasamine, kõik meie valimised on elektroonilised. Iga liige saab demokraatlikult kaasa rääkida erakonna siseasjades. Kolmas on erakonna juhtide väärtusruum. Parempoolsete jaoks ja minu meeskonna jaoks on hästi olulised lubadustest kinni pidamine, tõe rääkimine, seadustest kinnipidamine. Ma siinkohal ütlengi,
et ei ole meil midagi ilmselt väga ühinemisest rääkida," rääkis Perling.

Küll aga on Perlingu sõnul kõik Eesti 200 parempoolsed inimesed oodatud Parempoolsetesse astuma.

Perling Parempoolsete võlast: see pole võlg, see on arvete tasumine natuke pikema aja jooksul

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) algatas umbes kuu aega tagasi erakonna Parempoolsed suhtes menetluse, sest erakonnal on ligi 110 700-eurone võlg ettevõttele, mille tasumisega on viivitatud 87 päeva.

"Alustame sellest, et me räägime kahest arvest, mis tuleb ära maksta ja kus on ettevõttega, kellele me need arved peame tasuma, kokkulepe, et me maksame aasta lõpuks ära. Kümneid tuhandeid on juba ära makstud," ütles Perling.

Küsimusele, et miks ERJK üldse menetlust alustas, vastas Perling, et seda tuleb ERJK käest küsida. "Ma arvan, et see on kindlasti mõtlemiskoht, et ERJK-s peaks
olema kõikide riigi toetust saavate erakondade esindajad. Siis see annaks ka ERJK-le jõudu juurde, mida Parempoolsed on alati, ja ka objektiivsust. Aga nemad teevad oma tööd," kommenteeris ta.

Perling rõhutas, et Parempoolsetel ei ole mitte midagi häbeneda. "Me oleme alati oma arved ära maksnud, maksame ka seekord," ütles Perling.

Saatejuht Aleksander Krjukov küsis Perlingult, mida ta ütleb kriitikutele, kes ütlevad, et kas erakond, kes justkui ei suuda iseendagi finantsasjadega toime tulla, peaks saama riigi juhtimise juurde.

"Vastupidi. Tulge ja vaadake, küsige küsimusi, me vastame kõikidele küsimustele.
Kui te mõtlete konkurentsi tingimuste peale, kus erakonnad toimetavad, siis ma kordan – me räägime kahest arvest, mis on jäänud Euroopa Parlamendi
valimiste ajast. Kusjuures valimistele lähevad kõik erakonnad mõnes mõttes
võrdselt positsioonilt, kõik peavad proovima kampaaniat teha, kõik peavad saama oma valijaid kõnetada ja täna me olemegi nendes tingimustes. Me vaatasime, et kui lisaks kahele miljonile seda erakonna raha, mida näiteks Reformierakond saab parlamendiliikmete, valitsuse nõunike, kogu selle poliitilise toiduahela raha, mida kasutatakse – see on umbes 12 miljonit maksumaksja raha. Parempoolsetel on 30 000 riigi raha, ülejäänu toome ise. Me ei taha rohkem riigi raha. Me peamegi pingutama ise, et säilitada oma vabadus ja seista oma põhimõtete eest. Me tahame oma tegude ja sõnadega olla kooskõlas. Valimised toimuvad kõigile teatud kuupäeval, selle eel on kampaania ja nüüd paratamatu on see, et väikestel erakondadel võtab natuke rohkem aega kõikide arvete tasumine. See pole traagika, see pole võlg, see pole midagi muud, see on arvete tasumine natuke pikema aja jooksul," vastas Perling.

Indekseerimiste lõpetamine viiks majanduse kasvule

Rääkides valitsuse majandus- ja maksupoliitikast, ütles Perling, et puudub plaan, puuduvad lahendused ja puuduvad teod. Samal ajal saadab valitsus pidevalt sõnumeid, et kohe-kohe hakkab majanduse seis paremaks minema.

"Selle asemel, et kogu aeg loota, tuleks keskenduda lahendustele. Ja Parempoolsed on väga selgelt öelnud, et see kasvutee algab sellest, et riigi kulud tuleb kokku hoida. Külmutamine, lahti indekseerimine, kärpimine ja koondamine. Valitsus peaks ütlema, et me peame järgmisel aastal hakkama saama nende riigi kulutustega, mis sellel aastal. Meil on 600 miljonit kokkuhoidu. Kui oleks nii palju riigimehelikkust ja julgust, et me ütleks, et me saame hakkama nende kulutustega ja ametnike arvuga, mis olid meil 2019. aastal, siis meil oleks võimalik kokkuhoid neli miljardit," rääkis Perling.

Perlingu sõnul ei tähenda lahti indekseerimine kõige vaesema inimgrupi kallale minemist. "Parempoolsed on, vastupidi, julgenud nendele inimestele otsa vaadata ja öelda, et teid petetakse, kui öeldakse, et indekseeritud palgatõus, erakorralised palgatõusud kuidagi teevad teid jõukamaks. Sellepärast et see
indekseeritus koos inflatsiooniga sööb ära ostujõu. Ja need inimesed, kes päriselt elavad vaesuse piiril, saavad aasta pärast leiba ja piima poest vähem osta. Kui me täna indekseeriksime kulutused lahti, külmutaks selle olukorra aastateks, kuni majandus saab august välja, saab kasvule – selles on lahendused," lausus Perling.

Eesti pikaajalise ja suure hinnatõusu põhiliseks põhjuseks nimetas Perling etteaimamatut majanduspoliitikat. "Loomulikult on kriisidel oma mõju olnud,
aga ümberkaudsed riigid on olnud mõjutatud samadest teguritest ja nad on suutnud siseriiklikult teha õigeid otsuseid. Meie ei ole," sõnas Perling.

Alkoholi aktsiisi tõstmisest loobumise kohta ütles Perling, et see on mõistlik. "Aktsiisi lõputule tõusule tuleb panna piir. See soodustab ju piirikaubandust, seda me kõik teame. Argumendid sellest tervisekäitumisest ei ole tõsiseltvõetavad. See on jälle natuke selline lapsehoidjariigi või riigiusu teema, et kui riik ütleb, ärge rohkem jooge, et siis inimesed rohkem ei joo. Nii see ei käi," ütles Perling.

Lisaks tuleb Perlingu sõnul vaadata majandust tervikuna ning alkoholi aktsiisi tõstmine kahjustaks üht tervet majandusharu, kuhu alla käib ka turism ning hotellide ja restoranide sektor.

Kõige valusam valitsuse maksuotsus Eesti jaoks on tema sõnul olnud ettevõtete tulumaksu taaskehtestamine. "See on selgelt olnud meie maksusüsteemi
konkurentsivõime selgroo murdmine," ütles ta.

Bürokraatia vähendamiseks tühistada 300 absurdsemat normi

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) pöördus suvel ministeeriumide poole ja palus edastada ettepanekuid koalitsioonilepingust lähtuvalt bürokraatia vähendamiseks. Pöördumisega "bürokraatiale vitsad peale", soovis Pakosta ettepanekuid, kuidas muuta eelnõudele esitatavaid nõudeid nii, et iga halduskoormust toova nõude kehtestamisel tunnistataks teine kehtetuks. Selles eesmärgis leppisid valitsuserakonnad kokku tänavu suvel sõlmitud koalitsioonileppes. Majandusministeeriumi kantsleri Ahti Kuninga hinnangul keskendub aga justiits- ja digiminister Liisa Pakosta bürokraatia piiramise plaan pigem õigusloome piiramisele ning tekitab paberimäärimist hoopis juurde. Ka majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et justiitsministeeriumi ettepanekuid tuleks veel põhjalikult analüüsida.

Perling näeb selles debatis vaid retoorikat, aga mitte tegusid. "Me oleme välja käinud kolm hästi lihtsat tegevust, mis kohe aitaks bürokraatiat vähendada. Tühistage ära 300 kõige absurdsemat normi tänasest seadusandlusest, mis vabastaks aja ja annaks ettevõtjatele võimaluse keskenduda sisule," ütles Perling.

"Me oleme vaadanud, mis muu maailm teeb ja see on üks näide, mida ka Soome on teinud. Soome parempoolne valitsus on hästi selgelt käinudki välja selle numbri, et võtame 300 või võtame ühe arvu, mis on meie eesmärk," sõnas ta.

Perling ei olnud nõus, et tegemist on nii-öelda õhust võetud arvuga. "See ei ole õhust võetud arv. Me oleme rääkinud erinevate sektoritega ja me näeme, et igaüks räägib kümnetest absurdsetest normidest," ütles Perling.

Ametnikke on liiga palju

Perlingu sõnul aitaks bürokraatiat vähendada ka avaliku sektori üleni nähtavaks tegemine.

"Väga paljud on hädas sellega, kuidas avaliku sektori näol on tekkinud selline ametkondlik ametiühing, kes ei suhtle oma inimestega riigis nii, nagu nad teeniks oma inimesi, mida avalik sektor peab tegema, vaid kuidagi eemalolevalt ja kõrgelt ja võtavad endale riigi rolli," rääkis Perling.

""Võiks vabalt jälgida, et kus minu detailplaneeringu muudatus, minu taotlus
parasjagu seal kohalikus omavalitsuses või riigis on. Millise ametniku käes. Kui kaua ta seisab, mitu korda see mulle tagasi saadetakse, kes selle eest vastutab ja mitu punkti sellel teekonnal on. Kes seda kõike kooskõlastama ja allkirjastama peavad. Ma arvan, et selline läbipaistev süsteem paneb peale surve
efektiivsusele ja efektiivsus kasvab ja bürokraatia hakkab vähenema," ütles Perling.

Perlingu sõnul on ametnike kiht riigis läinud ka liiga paksuks. "Me peaksime väärtustama seda, et ametnikke oleks vähe. Need, kes oleks, oleks väga head ja nad oleks ka väärikalt tasustatud. Täna neid on lihtsalt liiga palju," sõnas Perling.

Riik peaks end Narvas kehtestama

Rääkides Narva tormilisest poliitelust, ütles Perling, et sealne poliitika ei ole Eesti poliitkultuurile omane ja riik peaks olema otsustavam ning rohkem Ida-Virumaal kohal olema.

"Aitab see, et riik end seal kehtestab, läbi inimeste ja läbi põhimõtete, et ka seal rakendada Eesti õigus- ja kultuuriruumi, mis meil ikka Eestis eksisteerib," ütles Perling.

"Kui me räägime erakondadest, siis see tähendab seda, et sa lähed kohale, sa räägid inimestega, sa kuulad inimesi, sa proovid aru saada, kus on need lõputud toiduahelad, kuidas neid läbi lõigata. Sa pead austama seal sealseid Eesti riigi institutsioone, andma nendele võimendust juurde, et igaüks neist saab oma tööd teha, olgu see õiguskaitse või järelevalvemeetmed," rääkis ta.

"Kui me vaatame seda Narva lugu, siis praeguse kriisi puhul oli üks väga kurb hetk see, et Katri Raik loobus võimalusest panna ka seekord välja selline justnimelt sellele bütsantslikule keskvõimu lojaalselt kummardavale poliitkultuurile vastu läänelik ja muutust võimaldav nimekiri," rääkis Perling.

Perlingu sõnul on Parempoolsed oma Narvas elavad erakonna liikmed tööle ärgitanud. "Nüüd tuleb tööd teha Narvas ja väga selgelt kutsuda Narva
parempoolsed inimesed, kes austavad Eesti õigus- ja kultuuriruumi, kellel on võimekus kutsuda see muutus päriselt esile, oma ridadesse, oma nimekirja ja minna Narvas tugeva nimekirjaga valimistele," sõnas Perling.

Ühiskond lepib pettuse ja valetamisega liiga lihtsalt

Saate lõpetuseks küsis saatejuht, mis Perlingut Eesti ühiskonnas kõige enam häirib ning mis ka rõõmu valmistab.

"Vahel teeb mind kurvaks, kui ühiskond lepib pettuse ja valetamisega nii lihtsalt, ei ole kriitiline ja ei mõista seda hukka. Läbipaistvus ja tõe rääkimine peaks olema midagi sellist, millest ei taganeta. Seesama riigimehelikkus ehk riigi huvide kõrgemale seadmine iseenda omadest. See teeb kurvaks, kui see ei lähe enam korda. Aga kohe on valimised ja valijad saavad taas oma sõna öelda," ütles Perling.

"Aga mis teeb head meelt, on see, et meil on ju ikkagi maailma kõige ägedam riik ja me oleme osanud seda hoida. Ja ma usun, et nii palju tarkust meil on, et me suudame seda edasi hoida ja ehitame ja juhime oma riiki nii, et meie lastele jääks samasugune Eesti, mille üle uhke olla, nagu meil on olnud võimalik olla," lõpetas Perling.