Justiits- ja digiminister Liisa Pakostale saadetud kirjas toob Oviir välja, et edastas juba aprillikuus pöördumise toonasele justiitsministrile Madis Timpsonile seoses erakonnaseaduse muutmise vajadusega. Minister kinnitas, et tegemist on prioriteetse teemaga, mis kajastub ka valitsuse tegevusprogrammis.

"Veelgi enam – minister ütles, et soovib komisjoni õigusi laiendava ning üldisemalt erakondade toetamist täpsustava eelnõu veel enne suve kooskõlastusringile saata, et see jõuaks sügisel riigikogu menetlusse- /.../ Juuli teises pooles vahetus valitsus ja paraku on ettevalmistatud ja kooskõlastusringi läbinud eelnõu jäänud käesoleva ajani justiitsministeeriumisse seisma ja sügisel riigikogu menetlusse pole jõudnud," nentis Oviir.

Ta tõi välja, et kõik varem ametis olnud justiitsministrid on erakonnaseaduse muutmise vajalikkust kinnitanud.

"Kuigi kõik osapooled on kinnitanud, et erakonnaseaduse muudatused on komisjoni järelevalvetegevuse tõhustamisel möödapääsmatud, pole viimasel neljal kuul taas edasiminekuid olnud. Sellest tulenevalt muutub vähetõenäoliseks, et erakonnaseaduse muudatused saaksid jõustuda enne järgmisi kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 2025. aasta sügisel," muretses Oviir.

ERJK juht lubab pakkuda ministrile omalt poolt ka abi ja toetust, et eelnõuga saaks edasi minna.

Pakosta: eelnõu sõnastusega on terve rida probleeme

Pakosta ütles ERR-ile, et erakonnaseaduse üks versioon on justiitsministeeriumi välja töötatud ja sellega on terve rida probleeme.

"Sõnastus vajab õigusselgemat kuju. Selleks, et seda teha, tuleks veel kaasata, sealhulgas ka Liisa Oviiri, aga ka teisi inimesi, maha istuda, vaadata. Paraku on praegu justiitsministeeriumi koormus eelnõudega täiesti pöörane," lausus Pakosta.

Pakosta sõnul on justiitsministeeriumis praegu kolmandiku võrra rohkem eelnõusid kui eelmistel aastatel ning väga paljud eelnõud on seotud kiirete kärpeülesannetega.

"Nii et see (erakonnaseaduse muutmise eelnõu) nüüd tõesti nihkub. Tõenäoliselt uue aasta algusesse," lausus ta.

Eelnõu sõnastuses on Pakosta sõnul probleemiks sidusorganisatsiooni määratlemine ehk teema, millega maadleb mitmendat aastat terve Euroopa Liit.

"Me kahjuks näeme, et erakonnad saavad tuge ja abi ka sellistelt organisatsioonidelt, kes võivad olla teise riigi poolt kuidagi rahastatud või toetatud. Ja kuidas seda täpselt seaduse teksti panna, sellega ei ole senimaani hakkama saanud ka sajad ja sajad Euroopa Liidu targad pead, "lausus ta.

Eesti seaduses mõistetakse sidusorganisatsioonide all praegu selliseid organisatsioone, mis on kas erakonna enda poolt või erakonna kaasabil asutatud.

"Aga soov on tuua seadusesse sisse erakonna sidusorganisatsioonid palju laiemalt. Me peamegi vaatama, et erakonna sidusorganisatsiooniks järsku ei saaks näiteks rahvusraamatukogu, kelle väga hea infoteenistusega me ju pidevalt koostööd teeme ka erakonnana ja sealt erinevaid materjale küsime ja ka saame. Ehk et kuidas tihe koostöö erakonna ja mõne ühiskonnas olulise ja väga väärika organisatsiooni vahel ei hakkaks järsku tähendama erakonna sidusorganisatsiooniks olemist. Seal on tõesti saatan peidus detailides ja kahjuks on see selline küsimus, millele ei ole ka laiemalt lahendust veel leitud," lausus Pakosta.

Vähemalt kevadeks loodetakse eelnõu siiski riigikokku saata, ütles Pakosta.