Paar nädalat tagasi pälvis tähelepanu uudis, et justiitsministeerium on tellinud advokaadibüroolt võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. Nii õigusaktide koostamise kui ka muude riigi põhiülesannete täitmise sisseostmine erasektorist pole tegelikult mingi uudis, vaid üsna levinud praktika. Aga sellega kaasneb sisulise kompetentsi kadumine riigiasutustest, riigi tegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse vähenemine ning kulude kasv.

Õigusaktide ettevalmistamine on ministeeriumi põhiülesanne. Põhiseaduse mõttes on õigusloome riigi tuumikfunktsioon, mida riik ei tohiks delegeerida eraõiguslikule isikule. Ainult avalik võim saab vastutada avalike huvide kaitsmise eest. Selleks tuleb tagada kogu protsessi läbipaistvus ning huvide konflikti vältimine. Vastasel juhul seatakse löögi alla seaduste legitiimsus ja avalik usaldus riigi tegevuse vastu.

Ometi leiab ministeeriumite dokumendiregistritest ning riigihangete registrist hulgaliselt näiteid õigusaktide kavandite, õigusraamistiku kaardistamise või muude nimede taha looritatud tellimusi, mille sisuks on selgelt õigusloome, sealhulgas õigusloomega tihedalt seotud tegevused nagu õigusakti mõjude analüüs või kaasamine. Isegi põhiseaduspärasuse analüüsi sisse ostmine on muutunud juba üsna tavaliseks.

Õigusaktide koostamine ja selleks vajalike analüüside tegemine nõuavad sügavat teadmiste pagasit ja riigi konteksti mõistmist. Kui riik ei suuda neid tuumikfunktsioone täita, siis millega riigiasutused ise üldse hakkama peaks saama? Vahel tekib paratamatult ka kahtlus, et kui sõltumatute ametnike töö ei sobi, asendatakse see tellitud tööga, mille tagant huviliste kõrvad nii kergelt välja ei paista.

Probleem on just tervikülesannete täitmise tellimises. Spetsiifiliste teadmiste või oskuste, mille hoidmine riigis pole igapäevaselt vajalik, sisseostmine on igati mõistlik.

Paljuski on üha suurenenud tööde tellimine erasektorist pragmaatiline vastus avaliku sektori pidevale ressursiprobleemile. Usun, et mitmed riigiasutuste juhid teevad neid otsuseid üsna sundseisus, kus põhiülesannete täitmiseks on olnud alati riigieelarvest keeruline raha juurde saada ja häid inimesi leida. Aga teenuste sisseostmiseks saab kasutada Euroopa Liidu struktuuritoetusi, mida on jagunud ohtrasti. Nii ongi pidevate protsendikärbete olukorras põhitegevust üritatud teenuste sisse ostmisega lappida.

Kümmekond aastat tagasi kasutati EL-i struktuuritoetuseid selleks, et ministeeriumi ametnikele lisatasu maksta. Nii leiab riigihangete registrist varasemast ajast mitmeid näiteid, kuidas hanke tulemusel on töövõtuleping sõlmitud ministeeriumi ametnikega, kelle ametiülesannete hulka seesama töö kuulus.

Kuigi selline tegevus on taunitav, tähendab näilisi hankeid ning pole kooskõlas avaliku teenistuse eetikapõhimõtetega, toimus kompetentsi arendamine ja hoidmine siiski riigisektori sees. Nüüd ostetakse erasektorist. Vajalikke teadmisi, oskuseid ja kogemusi niiviisi riigisektoris ei tekigi. Ajapikku kaob oskus tellidagi.

Paar aastat tagasi tehti riigihange pealkirjaga "Tuumaprogrammiga alustamiseks vajaliku õigusraamistiku kaardistamine ja tuumaseaduse eelnõu ajakohastamine ning seletuskirja koostamine". Võiks ju öelda, et tegemist on väga spetsiifilise valdkonnaga, mille kompetentsi riigisektoris arusaadavalt pole. Aga ega üheski advokaadibüroos samuti tuumaenergia eksperdid nurgas ei istu. Ka vajaliku kontaktvõrgustiku loomine ja sellise projekti juhtimine õpetab palju.

Riigisektoris jääb teenuse sisse ostmisel see õppeprotsess läbimata. Aga kui Eesti tahab saada tuumaenergiat arendavaks riigiks, peab vajalik kompetents olema riigisektoris olemas. Ent pideva sisseostmisega jäämegi erasektorist sõltuvaks, iga järgnev töö tuleb jälle tellida.

Kokkuvõttes kulud üha paisuvad, sest inimesed on ministeeriumites justkui olemas, aga kui midagi tõsisemat vaja teha, tuleb erasektorist sisse osta. Ja põhjendused, et ministeeriumi õigusloome koormus on ise tegemiseks liiga suur, võiksid panna mõtlema, et vahest tuleks seda koormust siis vähendada. Sest äkki on ka õigusaktide rakendajatele ja täitjatele selline koormus ja kaasnevad kulud üle jõu.

Keskendusin õigusloomega seotud ülesannetele. Tegelikult ostetakse sisse väga palju muidki põhi- ja tugitegevusi. Kui on nõudlus, tekib ka pakkumine. Ja vahel ka vastupidi. Riik peab olema tänulik, et erasektor appi tuleb. Aga üldise huvi seisukohast pole selline sõltuvussuhe hea. Riigi vastutus on säilitada oma tuumikfunktsioonide täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused, et tagada põhiseadusega kooskõlas olev, läbipaistev ja usaldusväärne tegevus.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.