"Tahkete osakeste piirnormide ületamine Auveres oli teada ja see oli ka põhjus, miks jaama ehitajalt vastu ei võetud, vähendati koormust ja paigaldati uued filtrid," selgitas Konist.

"Tehnikaülikool hoitas, et see lahendus ei hakka tööle, aga ehitaja oli endas väga kindel," lisas Konist.

Konist märkis ka, et Eesti heitenormid on karmimad kui Euroopas tervikuna. "Me ei pea neid nii karmidena hoidma, me võime neid muuta," ütles ta, kuid tõdes, et keskkonnalubade muutmine on aeganõudev.

Konist juhtis tähelepanu, et fossiilkütustesse investeerimine on maailmas jätkunud samas mahus viimase viie kuni seitsme aasta vältel. "Fossiilkütuste tarbimine on kasvanud, süsi on vähenenud, aga asendunud maagaasiga," ütles ta.

Konist tõi näiteks Saksamaa, kelle elektritootmise baaskoormus tuleb pruunsöest, kivisöest ja maagaasist. "USA-s on nafta tootmine alates Obamast kasvanud iga presidentuuri ajal. Sama kehtib gaasi kohta," lisas ta.

Eesti elektritarbija ei ole Eesti Energia erikontrolli aruandes välja toodud vigade läbi kannatanud, ütles Konist.

Ka Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko rääkis neljapäeval ETV "Esimeses stuudios", et heitenormid on mõnel puhul liiga karmid ja ettevõte kavatseb selle küsimuse tõstatada. 

"Me oleme sellega tegelenud, heitme normi piiridesse viimisega pikalt. Tuleb arvestada, et need on pikad protsessid, investeeringutähtajad ja -kestvused on pikad ja mõju on ka pikaajaline. Ja teine probleem on ka meie vanade põlevkivijaamade heitmed, mis on teatud olukordades ületatud. Me oleme pannud need seadmed tööle režiimil, mis ei ole neile loomupärane ehk sisse-välja lülitamisega. Stabiliseerumine võtab aega ja seal on keskkonnanormide täitmisega probleeme," selgitas Durejko.

"Ma arvan, et ka ettevõtte poole pealt peab olema aus – me ei ole kõiki neid norme ja seadusest tulenevaid võimalusi ära kasutanud. See tähendab seda, et teatud juhtudel ka normid võivad olla ebamõistlikud ja see on ka kindlasti valdkond, mida kavatseme täita. See tähendab, et õigel hetkel oleme jätnud nende normide mõistlikkuse küsimuse alla seadmata. Seda me kindlasti kavatseme teha. See ei tähenda, et me soovime rohkem saastada, vaid pigem on küsimus, kas nende seadmetega on võimalik neid norme täita," rääkis Durejko.

Durejko kinnitas, et praeguse, 2022. aastal kehtestatud piirnormiga ei ole Enefit 140 õlitehas suutnud õli toota, kuigi on jõudnud sellele lähedale.

"Selle piirnormi täitmisega on meil praegu raskusi. Me oleme sinna investeerinud 2024. aastal päris palju raha ja energiat ja püüdnud ettevõtte heitenorme viia selle normi lähedale, oleme seda ka saavutanud, aga päris selle normini ei ole jõudnud. Aga see norm on ka äärmiselt karm," ütles ta.

Durejko tõdes, et oht, et samuti karmide heitenormidega vastuollu läinud vanema tehnoloogiaga õlitehas pannakse jäädavalt kinni, kui see ei suuda keskkonnakompleksloas nõutud norme täita, on otsene. See oleks aga otseseks ohuks põlevkivisektorile tervikuna.