Kui käibemaksudeklaratsioonile tehti 2014. aastal lisavorm detailsemaks arvete deklareerimiseks, siis kasvatas see maksulaekumist üle 100 miljoni euro. 1000-eurose piirmäära kaotamine on järgmine samm, et saada selge pilt tehingumahtude kohta ja takistada ebaausat konkurentsi, teatas rahandusministeerium, lisades, et praeguste võimaluste juures saavad ettevõtjad deklareerimiseks kasutada automaatseid lahendusi.

"Arvete deklareerimise süsteem toob aastas eelarvesse üheksakohalise summa ebaausat konkurentsi vähendades. Tehingute 1000-eurone alammäär oli süsteemi kehtestamisel kompromiss süsteemi kriitikutega, kuid kaalukaid põhjendusi kõigi tehingute hõlmamise vastu enam ei ole," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Ministeeriumi hinnangul on alla piirmäära jäävate tehingute maht praegu üsna suur. Näiteks 2023. aasta detsembri seisuga oli ca 90 000 maksukohustuslast deklareerinud aastaga sisendkäibemaksu 327 miljonit eurot, mis tuli tehingutest, mis jäid alla piirmäära ja seega deklareerimata.

Teiseks probleemiks on rahandusministeeriumi silmis erinevused müüja ja ostja deklareeritud andmetes, mis vajavad maksu- ja tolliameti kontrolli. 2023. aastal määrati käibedeklaratsiooni vigade parandamise tulemusel käibemaksu juurde 25 miljonit eurot. Vead olid tekkinud ennekõike andmete käsitsi sisestamisest.

Nende probleemide lahendamiseks on eelnõu väljatöötamiskavatsuses (VTK) pakutud kaks meedet: kaotada ära 1000 euro piirmäär ehk kõik arved tuleb käibemaksudeklaratsiooni lisas deklareerida ning kehtestada käibemaksukohustuslastele e-arvete kohustus.

Pakutud meetmed suurendaks käibemaksu laekumist hinnanguliselt ligi 16,6 miljonit eurot aastas.

Praegu on seitsmel protsendil maksukohuslastest äriregistris märge, et nad võtavad vastu e-arveid.

Ministeerium juhib tähelepanu, et e-arvete teemaga tegeletakse ka Euroopa Liidu tasandil ja 2030. aasta 1. juulist on need rahvusvaheliste tehingute korral kohustuslikud.

Erinevalt paberil esitatud arvest või e-kirja manusena lisatud arvest kujutab e-arve endast lihtsustatult öeldes elektroonilist ja automatiseeritud suhtlust masinate vahel. See sisestatakse spetsiaalsesse raamatupidamissüsteemi ning on arvutite vahel masinloetav.

Rahandusministeerium saatis sel nädalal välja käibemaksuseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, selle alusel koostatav eelnõu võiks jõustuda 2027. aastast.

Samad teemad olid valitsuses arutlusel pisut enam kui aasta tagasi.

Toona ütles väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa, et kui e-arvete esitamine muutub kohustuslikuks, peavad ettevõtjad oluliselt enam ostma ka tasulist raamatupidamisteenust.

"Paljud pisikesed ettevõtted peavad raamatupidamist täna ikkagi üsna lihtsal moel. Päris pastaka ja paberiga tõenäoliselt enam mitte, aga ikkagi sellisel lihtsal moel, mis tähendab, et nad raamatupidaja abi ostavad minimaalses mahus, sest see on neile lisakulu. Nad ostavad ehk vaid käibemaksudeklaratsiooni esitamist või majandusaasta aruande kokkupanekut," selgitas ta mullu septembris ERR-ile.