"Ettevõtjad toetavad jätkusuutlikku tegutsemist ja on oodanud investeerimiskindlust ning selgust andvat seadust, kuid seda nad kliimakindla majanduse seaduse loomisel saanud ei ole," selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo. 

"Pole teada, kuidas plaanib riik saavutada kliimaeesmärgid nii, et säiliks ettevõtete ekspordivõime, hõive ja sissetulekud ega kaasneks sotsiaalmajanduslik kriis," lisas ta.

Seaduse rakendussätted, muudetavate seaduste kooskõlastused ja ühiskondlikud kokkulepped on tööandjate sõnul puudulikud või ebaselged, seaduse sotsiaalmajanduslik mõju eri sektoritele ja ühiskonnale tervikuna hindamata.

Lisaks märgib liit, et eelnõust mõjutatud osapooltelt küsiti arvamust enne, kui oli saavutatud selgus riigi energiakavas ning teistes ettevõtetele olulistes metsandust ja maakasutust puudutavates regulatsioonides. Lisaks jääb selgusetuks, mille baasilt riik ettevõtteid reguleerida kavatseb. 

Eelnev läheb nende sõnul vastuollu valitsuse plaaniga toetada majanduse konkurentsivõime kasvu, mille eeldused on õiguskindlus ja õigusselgus. Kindlust ei loo Eestile seatud eraldi eesmärgid, vaid Euroopa Liidu eesmärkide täitmiseks loodud realistlik plaan.

"Seaduse eesmärk seati enne mõjude hindamist ja selle positiivsed mõjud põhinevad üksnes eeldustel," märkis Eesti Tööandjate Keskliidu nõunik Kati Rostfeldt. 

"Kuna eelnõu ettevõtetele investeeringuteks hädavajalikku õigus- ja investeerimiskindlust ei paku, on selle vajalikkus ning positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale küsitav," ütles Rostfeldt.

Liit märgib, et ettevõtjad saavad investeerima hakata alles siis, kui Euroopa kliimaeesmärkide täitmiseks vajalikud rakendusaktid ja meetmed on kujundatud, teekaardid või teostatavuse analüüsid avaldatud. Keskliit on nende vajalikkusele korduvalt tähelepanu juhtinud kliimaseaduse väljatöötamiskavatsusele tagasiside andmisest saadik.

Tööandjate keskliit soovitab võtta vajaminev aeg ja hinnata põhjalikumalt Euroopa kliimaeesmärkide täitmise mõju majandusele, kujundada vajalikud meetmed ning valdkondlikud teekaardid, et luua tasakaalustatud ja jätkusuutlik regulatsioon olemasolevate seaduste kaudu.

Neljapäeval jõuab esimest korda valitsuse majanduskabinetti arutamiseks kliimakindla majanduse seadus, mille eelnõu on kliimaministeeriumi sõnul täiendatud vastavalt enam kui 900 parandusettepanekule.

Realo: kliimaseadus loob juurde ebakindlust

ERR-ile antud kommentaaris ütles Kai Realo, et praegusel kujul loob seadus ebakindlust, on toores ja segane.

"Ettevõtjate jaoks ta ei lahenda ära seda, miks algselt ettevõtjad olid üldse huvitatud kliimaseaduse vastuvõtmisest. Eesmärk oli saada aru, et mil moel Eesti riik plaanib liikuda nende kliimaeesmärkide suunas, millised eesmärgid saavad olema erinevates ettevõtlus- või ka majandusvaldkondades ja mis sellega kaasneks. Ehk saada aru ka määruste ja täiendavate seaduste raamistikust, et mil moel plaanitakse need eesmärgid saavutada. Täna sellist informatsiooni selle seadusega seoses ei ole arutlusel olnud ja seda ei ole ka seal seaduses sees, mis tähendab, et selline investeerimisebakindlus paraku säilub," kommenteeris Realo.

Tema sõnul ei ole ettevõtjatel kindlust selles osas, et millised keelud, käsud ja piirangud nende eesmärkide täitmise osas võivad ees oodata.

"Selgus selles seaduses on puudu. Seal on ennekõike räägitud nendest eesmärkidest ja sinna juurde on siis selline vabas vormis tekst, millele kõigele peaks mõtlema, kui neid eesmärke täitma hakatakse. Aga samal ajal me oleme näinud, et on valdkondi, kus selline teekaart on selgem, kus valdkonnas on arusaamine, et kas need eesmärgid on saavutatavad ja milliste meetmetega need eesmärgid on saavutatavad. Siis on väga selgelt valdkondi, kus ei ole sellist teekaarti olemas, on ainult eesmärk," rääkis Realo.

Oht majandustegevusele

"Täna ka turul olijatel ei ole väga palju kindlust selles osas, et kas on üldse olemas sellist tehnoloogiat, mis võimaldaks selliseid eesmärke saavutada, mis seadus ette paneb," lisas ta.

"Kui ettevõtjad saavad lihtsalt teada, et riigil on sellised eesmärgid ja puudub selgus, mil moel neid eesmärke hakatakse saavutama, siis õhus on oht et ühel hetkel majandustegevus satub taas kord tugevate piirangute alla," sõnas Realo.

Realo tõi näite puidutööstusest. "Et kas, kui palju ja mida võib raiuda, mida sellest teha võib ja kõike muud. Isegi kui see on keskkonna mõttes mõistlik, siis ettevõtluse seisukohalt oleks samamoodi mõistlik seda ette teada, et tõenäoliselt mingisugused piirangud tulevad. Sest kui räägime tööstusest, siis mistahes investeering tasub ennast ära minimaalselt 20 aastaga. Teha täna investeeringuid ja teadmata milliste reeglite järgi meil mängida tuleb juba viie aasta pärast, see on väga suur risk," ütles Realo.

"Sellisel kujul seadust ei ole vaja, pigem ta loob ebakindlust juurde, kui maandab seda," ütles Realo.

"On halb märk, et seadust tahetakse kiiresti läbi suruda"

Realo sõnul said tööandjad sellest, et valitsus asub kliimaseadust neljapäeval arutama ootamatult. "See on meie jaoks teine halb märk selle juures, et seda seadust tahetakse väga kiirelt läbi suruda, ilma et tegelikult põhimõttelisi muudatusi oleks tahetud arvesse võtta," ütles ta.

Realo sõnul on tööandjate jaoks häiriv ka selle seaduse nimi – kliimakindla majanduse seadus.

"Absoluutselt arusaamatuks jääb, et kes, kus ja miks arvab, et sellise seaduse kehtestamisel Eestis konkurentsivõime paraneb. Ka seda mõõdet siin sees ei ole. Kui on kliimaseadus, siis on kliimaseadus, siis ta vaatab ainult kliimanurka. Aga kui me räägime kliimakindla majanduse seadusest, siis peaks olema ikkagi väga palju seda majandusaspekti seal sees. Et mil moel me oleme kindlad, et me suudame kliimaeesmärke täita, aga samal ajal ei tapa ära ka oma majanduse konkurentsivõimet," rääkis Realo.

Realo sõnul on seda seadust sellisel kujul keeruline isegi parandama hakata ja targem oleks sellest loobuda.