Kohustusliku kooliea pikenemisel võib noorsootöötajatest puudu jääda
Kohustusliku kooliea pikenemisel 18. eluaastani võib puudu jääda noortega tegelevatest spetsialistidest, märgivad kohalikud omavalitsused. Haridusminister Kristina Kallas (E200) probleemi ei näe.
Kohalike omavalitsuste sõnul toob riigi otsus kohustuslikku kooliiga 18. aastani tõsta neile tööd juurde ning noorsootöötajatest võib puudus tekkida.
"See seab kohalikule omavalitsusele ka siis suurema töökoormuse ja suurema vastutuse," ütles Pärnu hariduse abilinnapea Ene Täht. "Kasvõi see, et kui üks õpilane on koolist välja langenud ja siis tuleb ta uuesti üles leida, selgitada siis välja need põhjused, miks ta siis on katkestanud oma haridustee ja seejärel siis ka leida talle vastavad võimalused haridustee jätkamiseks."
Ka Võru linn ei oska veel prognoosida, kas uue korra tõttu tuleb palgata spetsialiste juurde või piisab olemasolevatest.
"Murekohad ongi, et kuidas me need noored üles leiame. Kuigi ka tänases olukorras on meil näiteks tööl noorte heaoluspetsialist, kes omab ülevaadet nendest noortest, et algus tegelikult on meil täiesti tehtud, et selle teemaga edasi minna," lausus Võru linna haridus- ja kultuuri osakonna juhataja Anita Kikas.
"See on ka ju kahepoolne protsess, et samamoodi on seal ju selle noore ja pere poolt ka see vastuvõtmisvõime, et kas nad on avatud siis sellele, kui meie neile võimalusi pakume," lisas Kikas.
Kuigi kohalikud omavalitsused töötavad juba niigi täisvõimsusel, ei usu haridusminister Kristina Kallas, et õpilaste lisandudes koormus kasvab.
"Ega seal ei tule täiendavaid muid kohustusi, kui need inimesed peavad siis jälgima pärast 16. eluaastat veel kaks aastat nende noorte õppimiskohustust täita," ütles Kallas.
Praegu on Eestis sadu noori, kes igal aastal pärast põhikooli lõppu ei jätka kooliteed, vaid jäävad koju vanemate ülal pidada või suunduvad tööle. Põhjuseid selleks on erinevaid, kuid tihti mängivad rolli sotsiaalsed mured perekonnas.
"Selleks on erinevad põhjused, miks neid õpilasi üles ei leita, ja neid noori," märkis Pärnu hariduse abilinnapea Täht. "Nad võivad olla iseenesest riigist lahkunud koos oma perekondadega, nad võivad olla siis küll rahvastiku registris, kuid elavad kuskil mujal. "
Riik on otsustanud, et alates ülejärgmisest õppeaastast peab hariduse omandamine muutuma kohustuslikuks kuni täisealiseks saamiseni.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: AK