Rahandusministeerium tegi detsembri alguses ettepaneku kaotada tehingute deklareerimisel tuhande euro piirmäär ja muuta e-arved kohustuslikuks. Ministeeriumi hinnangul parandaks see ettevõtluskeskkonda ja vähendaks nii ettevõtjate kui maksuhalduri halduskoormust.

Näiteks kasvas maksulaekumine pärast seda, kui käibemaksudeklaratsioonile tehti 2014. aastal lisavorm detailsemaks arvete deklareerimiseks, üle 100 miljoni euro ning ministeerium peab 1000-eurose piirmäära kaotamist järgmiseks sammuks, et takistada ebaausat konkurentsi. Ühtlasi prognoosib ministeerium, et nende meetmete abil kasvaks käibemaksulaekumine aastas 16,6 miljoni euro võrra.

Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles ERR-ile, et niisugusel määral maksutulu lisandumine on siiski hinnanguline.

"Sellest ca kaks miljonit tuleb väidetavalt tuluna e-arvetest ning orienteeruvalt neli miljonit arvete täiendavast deklareerimisest. Ülejäänud peaks tulema efektiivsusest, mis saavutatakse maksuameti siseselt. Kokkuhoid ja efektiivsus on igati tähtis, kuid kui vaatame ettevõtete poolele, siis on tõenäoline, et ettevõtete kulud on muudatustega seonduvalt oluliselt suuremad ning ei pruugi majandusele positiivset mõju avaldada," lausus ta.

Paltsi sõnul ei ole arvete deklareerimise poolelt ilmselt tegu tehniliselt keerulise muutusega ning suurematel organisatsioonidel on tõenäoliselt valmisolek deklareerimiseks olemas, kuid lisanduv halduskoormus võib tekitada põhjendatud küsimusi, kas neli miljonit lisanduvat maksutulu eelarvesse on seda väärt või mitte.

"Seda peame niikuinii aga arvestama, et mittekäibemaksukohustuslasi muudatus ei mõjuta," lisas Palts.

Suurem probleem on tema sõnul e-arvetega, mida praegu kasutavad väga vähesed organisatsioonid ning esialgu tuleks tegeleda selle numbri suurendamisega, mitte nende kohustuslikuks muutmisega. Seega võiks kaubandus-tööstuskoja hinnangul läheneda esmalt positiivsete meetmete, nii-öelda prääniku pakkumisega, et kasutajate hulka suurendada. Nii oleks ka vastuseis väiksem.

"Praegu jääb veidi selline mulje, et riik vaatab, et ettevõtjad on ilmselt pisut juhmid ja ei saa e-arvete suurest positiivsest mõjust neile endale aru ning selle tarkuse nendeni viimiseks muudame siis e-arved kohustuslikuks. Aga võiks ju läheneda ka nii, et muudame mõned teenused nii lihtsaks, et igaüks saab hoobilt aru, et kui ta hakkab e-arveid kasutama, saaks ta kohe arvestatava võidu nii rahas kui ajas," lausus Palts.

Ettevõtete kulud kasvavad

E-arvete puhul vajab lahendusi hulk küsimusi ja tehnilisi detaile. Palts märkis, et tõenäoliselt ei kaalu kahe miljoni euro suurune maksutulu üles lisanduvat halduskoormust.

"Näiteks kuidas hakkab toimuma jaekaubandus, kui ettevõtja ostab paki WC-paberit, siis kuidas saab ta selle kassatšeki e-arvena kanda oma raamatupidamisse? Probleemi tõstatumine on eriti ilmne väikepoodides ja regioonides, kus seni on toimitud puhtalt paberil ning puuduvad ka automaatsed süsteemid kliendikaartide või muude meetodite näol. Seal seda kasu näidata on ilmselt väga keeruline," nentis Palts.

Ta lisas, et suurematel ettevõtetel, kus liigub palju arveid ja sageli ka samade isikute vahel, on kasu lihtsamini tuvastatav, kuid sealgi võib olla vajadus IT-süsteeme arendada.

"Kuna Eestis tegutsevatest ettevõtetest väga suur osa on väikeettevõtjad, siis on probleemne ka lisanduvate kulude küsimus. E-arvetega seonduvalt tõusevad igal juhul ettevõtjate kulutused tarkvarale ning teenustele, mis sellega seonduvad. Kas ja kust peaks tekkima aga loodetav kasu ja positiivne efekt, on hetkel veel hägune," lausus Palts.

Kaubandus-tööstuskoda ei ole veel jõudnud liikmetelt plaanile laialdast tagasisidet saada, kuid Paltsi sõnul jõuab see nendeni loodetavasti lähinädalail ning siis saab ka täpsemini hinnata, kui suured oleks muudatuse positiivsed ja negatiivsed mõjud.

Rahandusministeeriumi andmetel on alla piirmäära jäävate tehingute maht üsna suur. Näiteks eelmise aasta detsembri seisuga oli umbes 90 000 maksukohustuslast deklareerinud aastaga sisendkäibemaksu 327 miljonit eurot, mis tuli alla piirmäära jäävatest tehingutest ja jäi seega deklareerimata. Seda on kohati kurjasti ära kasutatud, deklareerides alusetult sisendkäibemaksu ja vähendades maksukohustust.

Teise probleemina tõi rahandusministeerium välja erinevused müüja ja ostja deklareeritud andmetes, mis vajavad maksuameti kontrolli. Eelmisel aastal määrati käibedeklaratsiooni vigade parandamise tulemusel käibemaksu juurde 25 miljonit eurot. Vead olid tekkinud ennekõike andmete käsitsi sisestamisest.

Rahandusministeeriumi andmetel on e-arvete kasutamine tasapisi kasvanud, kuid vaid seitsmel protsendil maksukohuslastest on äriregistris märge, et nad võtavad vastu e-arveid.

Sama küsimusega tegeleb ka Euroopa Liit. 2030. aasta 1. juulist on e-arved piiriüleste tehingute puhul kohustuslikud. Ettevõtlussektoris on e-arved juba kohustuslikud Itaalias ja sama plaanivad Poola, Läti, Prantsusmaa ja Belgia.

Samad teemad olid valitsuses arutlusel pisut enam kui aasta tagasi. Toona ütles väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni (EVEA) president Ille Nakurt-Murumaa, et kui e-arvete esitamine muutub kohustuslikuks, peavad ettevõtjad märksa enam ostma ka tasulist raamatupidamisteenust.

"Paljud pisikesed ettevõtted peavad raamatupidamist täna ikkagi üsna lihtsal moel. Päris pastaka ja paberiga tõenäoliselt enam mitte, aga ikkagi sellisel lihtsal moel, mis tähendab, et nad raamatupidaja abi ostavad minimaalses mahus, sest see on neile lisakulu. Nad ostavad ehk vaid käibemaksudeklaratsiooni esitamist või majandusaasta aruande kokkupanekut," selgitas ta mullu septembris ERR-ile.

Rahandusministeerium saatis käibemaksuseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse välja eelmisel nädalal ning eeldab, et selle põhjal koostatav eelnõu võiks jõustuda 2027. aastast.