Berliin on jõuluehteis ja valimiskampaania peab esialgu pühadele ruumi tegema. Arvamusküsitluste järgi kuulub rohkem kui 30 protsendi sakslaste toetus praegu kristlikele demokraatidele (CDU), mis peaks neile veebruarikuistel valimistel tugeva mandaadi andma.

"Positiivne areng oleks, kui nad saaksid suurema enamuse, kui eelmise kantsleri parteil oli ja ma tõesti loodan, et tuleb funktsionaalsem valitsus, kus on vähem sisemisi konflikte," ütles Saksamaa Välissuhete Nõukogu analüütik Stefan Meister.

Saksa parlament ootab juba uusi valimisi ja seda, et Saksa rahvas valiks uued esindajad. Edasise poliitika osas on kõigi pilgud pööratud kristlike demokraatide juhile Friedrich Merzile, kellelt oodatakse vastuseid Ukraina toetamise, majandusprobleemide ja migratsiooniküsimuste osas.

Parlamendi kristlike demokraatide fraktsiooni liige Jürgen Hardt ütles, et valimiste raskuspunkt saab olema välis- ja julgeolekupoliitikal.

"Ja ma usun et CDU/CSU on hästi valmistunud selleks, et me oleksime usaldusväärne partner NATO-le. Me lubame oluliselt suurendada kaitsekulutusi ja Saksamaa ning Bundeswehri kohalolu NATO-s," ütles Hardt.

Berliini tänavail näib välispoliitikast enim vastu kajavat Lähis-Idas toimuv. Tänaval oli märgata ka vaikivat meest loosungiga "Putin tähendab rahu". Samuti leidus Kremli kriitikuid. Jõulukuusk Checkpoint Charlie juures oli Ukraina värvides.

Friedrich Merz (CDU) on lubanud Ukrainale jõulisemat toetust ja muu hulgas ammuküsitud Taurus-rakette. Analüütikud usuvad, et nii ka läheb, aga pole kindel, kui pika sammu Saksamaa astub.

"Ma olen üsna skeptiline Saksamaa liidrirolli võtmise ja palju jõulisema poliitika osas," sõnas analüütik Meister. "Ma arvan, et toetus saab olema suurem, seda ka retoorikas ja mõnedes tegevustes, aga ma arvan, et see jääb peegeldama ikkagi seda patsifismi, mis on endiselt väga populaarne saksa ühiskonnas."

Mõttekoja Demokraatliku Strateegia Initsiatiiv direktor Benjamin Tallis täheldas, et hiljutiste uuringute järgi toetab üle 70 protsendi sakslastest praegust või ka suuremat sõjalise abi hulka Ukrainale. "Nii et ma arvan, et rahvas on tegelikult olnud julgem kui poliitikud seni," ütles Tallis.

Inimestelt kuuleb Ukrainale relvade saatmise kohta arvamusi seinast seina.

"Kas relvad on rahu toonud? Ma usun, et peaks olema teisi võimalusi. Me peaksime inimkonnana edasi kestma," lausus sakslane Cornelia.

"Ühelt poolt ju ei tee Venemaa valesti, teiselt poolt ei tee ka Ukraina valesti," sõnas Nancy.

Stefan tõdes, et Ukrainat tuleb toetada, kuid märkis, et tuleks olla ettevaatlik relvadega Ukraina toetamisel. "Mul on tunne, et see eskaleerub, kas me just kolmanda maailmasõja lävel oleme, aga mõtlikuks teeb, kui härra Putin ähvardab tuumarelvaga," lausus ta.

Philip oli Ukraina toetamise poolt. "Kui me seda ei tee, pole Ukrainat varsti enam olemas ja me ei tea, mille kallale Vladimir Putin järgmisena läheb."

"Minu poolest võiks tema lossile lihtsalt pommi visata, seal kus ta elab. See on ikka täitsa võimatu, mis see inimene teeb," kommenteeris Jörg.

Stefan Meisteri hinnangul kujuneb uus valitsus aga ikkagi eelkõige sissepoole vaatavaks, sest koduseid muresid jagub. Alustades kiratsevast majandusest ja tööstuse kokkutõmbumisest, Vene gaasil ja Hiina turul põhinenud ärimudel on katki.

Konservatiivid ja liberaalid tahavad majandust turgutada liberaliseerimisega.

"Mina arvan, et kui me Saksamaa ja Euroopa äris õiguslikke pidureid maha võtame, näeme me Saksamaa majanduse taassündi," rääkis Bundestagi väliskomisjoni liige Jürgen Hardt (CDU).

Bundestagi väliskomisjoni liikme Ulrich Lechte (FDP) sõnul on ka liberaalne tee makse kärpida.

"Meil on kõrged energiahinnad Saksamaal, me peame leidma meetodeid nende allatoomiseks, meie tööstus on ka liiga kõrgelt maksustatud, samuti meie maksumaksjad. Alati on olemas liberaalne tee makse kärpida," sõnas Lechte.

Rohelised ja sotsiaaldemokraadid rõhuvad rohkem investeeringutele.

"Ma arvan, et 10 protsenti allahindlust investeeringutelt meie tööstusesse on väga hea stiimul, mis on töötanud ka USA-s," sõnas Bundestagi Euroopa Liidu asjade komisjoni liige Johannes Schraps (SPD).

"Tuleb reformida võlapidurit," lausus Bundestagi Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Anton Hofreiter (Rohelised). "Meil on suured probleemid tehnoloogia ja taristuga Saksamaal ja samas meil on sõda Euroopas ja me peame investeerima rohkem oma julgeolekusse."

Kui energiahinna allatoomiseks räägivad Saksa poliitikud üldiselt taastuvenergia ja vesinikuprojektide arendamisest ning fossiilkütuste võimalikult kliimasõbralikest rakendustest, siis vasak- ja paremradikaalid pakuvad teisi lahendusi.

"Me peaksime ehitama usaldusväärsed, turvalised ja odavad tuumajaamad. Me peame naasma Vene gaasi või vähemalt gaasi, odava gaasi juurde," ütles Bundestagi väliskomisjoni liige Stefan Keuter (AfD).

Paremradikaalne AfD on populaarsuselt Saksamaa teine partei ja omaette küsimus on, kui palju hääli nemad ja vasakradikaalne Sarah Wagenknechti liit kokku saavad. Teised parteid nendega koostööd teha ei taha ja tänavail nõutakse meeleavaldustega nende ärakeelamist.

"Parteilt, mis kasutab demokraatiat selleks, et demokraatiat seestpoolt õõnestada, tuleb võtta võimalus demokraatlikke institutsioone kasutada," ütles Lante.

"Me ei õõnesta demokraatiat, vaid võitleme demokraatia eest," sõnas Keuter (AfD). "See, mida me Saksamaal näeme, ei ole meie vaatepunktist demokraatia. Me võidame hääli, inimesed hääletavad meie poolt ja see teeb meid tugevamaks. Kui see võtab ka neli aastat, siis oleme me suurim partei Saksamaal ja meist ei saa enam mööda koalitsiooni luues."

Radikaalsemad parteid on tuule tiibadesse saanud suuresti tänu sisserändajate voole. See on veel üks suur teema, millele uus valitsus peab oma vastused andma.

"Migratsioon on inimestele oluline teema," täheldas mõttekoja Demokraatliku Strateegia Initsiatiiv direktor Tallis. "Nad tahavad rohkem kaasa rääkida, kes siia tuleb ja kel on õigus jääda. See teema on väga keeruline, aga sellega tuleb tegeleda. Vastasel juhul riskime me ühega kolmest asjast – Schengeni süsteem, meie pühendumus rahvusvahelisele pagulaste õigusele või meie demokraatia."

Õhus on üsna palju rahulolematust.

"Saksamaal pole midagi oodata. Miks? Saksamaa on naljanumber," lausus sakslane Mieke.

"Tuleks tegeleda teemadega, mis AfD praegu üles tõstab, need on asjad, mis inimestele muret teevad – sotsiaalsed probleemid, töö, migratsioon. Need teemad tuleb üles tõsta, vastanduda ja AfD-l sellega õhk ära võtta," rääkis Philip.