Madise tõi välja, et Eesti on võtnud endale tähtajalisi kohustusi seoses looduskaitse ja kliimasoojenemise peatamisega, samas kui kõiki nende kohustuste täitmiseks vajalikke norme ei ole riigikogu veel kehtestanud.

"Enne veelgi suuremate kohustuste võtmist palun teil läbi mõelda, kas riigikogu on valmis vastavad põhiõiguste piirangud kehtestama ja kas neid piiranguid on võimalik järgida," sõnas ta.

Õiguskantsler märkis, et kliimasoojenemise vastu võitlemine mõjutab vahetult kõiki inimesi ning kui soovitakse võetud kohustusi täita, tuleb seadustes sätestada selged õigused ja kohustused.

"Seega on asjakohane ja põhjendatud, et Eesti seisukohtade kujundamisel ja arutelul on lähtekohaks ja Euroopa Liidu uute kliimaeesmärkidega nõustumise eeltingimuseks vajaliku tehnoloogia olemasolu, kättesaadavus ja rakendatavus Eestis," lausus Madise.

Ta lisas, et just sellist lähenemist eeldab Eesti põhiseadus, mille järgi peavad põhiõiguste piirangud olema proportsionaalsed ning eri huvide ja vajaduste vahel tuleb seadusega luua tasakaal. Seetõttu tuleb Eesti seisukoha sõnastamisel olla iseäranis hoolikas ning pöörata tähelepanu sellele, kas väljendatakse nõustumist eesmärgiga või osutatakse küsimustele, mis vajavad lahendamist enne eesmärgile toetuse avaldamist.

Samuti rõhutas õiguskantsler põhiseaduse sätet, mille järgi tohib isikute õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud ei tohi moonutada piiratavate õiguste olemust, sest õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste
kohustus.

Madise juhtis tähelepanu ka Euroopa Liidu toimimise lepingule, mille kohaselt võtab EL oma keskkonnapoliitikat ette valmistades muu hulgas arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid.

"Kättesaadavad tehnilised lahendused on seega Euroopa Liidu keskkonnapoliitika nurgakivi ning sellest suuremat pingutust ei saa liikmesriikidelt eeldada ega nõuda," ütles õiguskantsler.