Kindralmajor Merilo hinnangul vajab ajateenistus põhjalikku reformi. Kui muidu võtab kaitsevägi teenistusse umbes 3800 ajateenijat aastas, siis 2026. aastal võiks Merilo hinnangul välja kutsuda oluliselt vähem, ligi tuhat ajateenijat, ning pühendada tolle nii-öelda vaheaasta tegevväelastest instruktorite väljaõpetamisele, et selle najal viia ajateenijateni Ukraina sõjast saadud kogemused.

Merilo ütles intervjuus ERR-ile, et kaitsevägi koostab praegu tegevusvariante, kuidas olukorda ajateenistuses parandada ja väljaõppe kvaliteeti tõsta, et reservüksused oleks oluliselt paremini valmis oma ülesannet täitma.

"Kontseptsioonid on töös ja erinevad muutused tulevad. Osa muutusi on ka tehtud. Kasvõi see, et me paneme jätkuvalt rõhku füüsilisele ettevalmistusele. Oleme seda hakanud lugema rohkem lahinguvalmiduse lahutamatuks osaks," rääkis Merilo.

"Selliseid lihtsamaid asju me oleme teinud, aga ajateenistuse kontseptsiooni muutmine on nii või naa vajalik, sest see, mida me 20 aastat tagasi välja töötasime ja mida me väikeste kosmeetiliste muutustega oleme seni elus hoidnud, arvestades Ukraina sõja õppetunde, ei pruugi enam olla nii efektiivne."

Merilo rõhutas, et muudatuste tulemusel kindlasti ajateenistus ei pikene. "Täna seadusega ette antud kaksteist kuud on see, kuhu sisse me ära mahume. Ja väga palju sõltub ka sellest, milline olukord välja näeb."

Kaitseväe juhataja möönis, et tema 2026. aastaks plaanitud nii-öelda vaheaasta kontseptsioon on praegu veel idee, mis eeldab väga mitmeid samme.

"Aga tõepoolest selleks, et teha kvaliteedis oluline hüpe, me ei saa jätkata samamoodi. Ja ma arvan, et tegevväelased, kes iga päev ajateenijatega tegelevad, teavad väga hästi, et selleks, et midagi muuta, on vaja ajutiselt teha ka mingeid asju teistmoodi."

Merilo tõdes, et instruktorite taseme tõstmine on igal juhul vajalik, sest Eesti õpib praegu väga palju Ukraina lahinguväljalt. "Iga päev saame uut informatsiooni, me teame, et me mõnes asjas oleme ikkagi täna tagaajaja rollis. Ehk selle sama asja ümberkorraldamiseks on vaja mitte ainult instruktorite, vaid kõigi tegevväelaste taseme tõstmist, et õppida tegutsemist kaasaegses lahingukeskkonnas ja võib-olla vaadata ka tulevikku, et milline see lahinguväli meie jaoks olema peab. Et õppida, harjutada, tõsta sisuliselt oma enda taset, läbi mille me hakkame tõstma siis üldist väljaõppe kvaliteeti tulevikus."

Merilo sõnul on tema plaanitav ümberkorraldus paljudest variantidest üks selliseid, mis tundub kõige lihtsamini teostatav ja annab kõige kiiremini tulemuse.

Ta möönis ka, et ei ole kaitseväe juhataja isiklik otsus neid samme teha, vaid eeldab väga olulist veenmistööd, enne kui avalikkusele lahendusest detailsemalt rääkida.

Pikemat intervjuud kindralmajor Andrus Meriloga saab peagi lugeda ERR-i portaalis või kuulata Vikerraadio saates "Uudis+", mis algab kell 12.05.