Tööandjad: Eesti ei tohi praegu nõustuda kliimaeesmärkidega ka tingimuslikult
Eesti tööandjate ja tööstusettevõtete esindusorganisatsioonid leiavad, et Eesti ei tohiks ka tingimuslikult nõustuda Euroopa Komisjoni poolt pakutud kliimaeesmärkidega aastaks 2040 enne, kui see on osapooltega põhjalikult läbi arutatud ning mõistetud mõjusid Eesti majandusele ja ühiskonnale.
Euroopa Komisjon on pannud ette, et Euroopa Liit peaks kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks vähendama võrreldes 1990. aastaga 90 protsendi võrra.
Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter, põllumajandus-kaubanduskoja juht Kerli Ats ning kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts kirjutasid riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile (ELAK) saadetud pöördumises, et tuleb väga hoolikalt kaaluda, milliseid uusi kohustusi toob Eestile kaasa kliimaeesmärgi seadmine 90 protsendile, millises sõnastuses Eesti seisukoht Euroopa Komisjonile esitatakse ning kuidas Eesti oma huve läbirääkimiste protsessis esindab.
Pöördumises reedel teemat arutavale ELAK-ile toovad tööandjad välja, et komisjon pööraks tähelepanu valitsuse seisukoha praegusele sõnastusele, mis viitab, et ollakse tingimuslikult nõus EL-i eesmärgiga.
"Meie rõhutatud seisukohal tuleb siin Eesti huvid tõsta esikohale ja sõnastust muuta järgnevalt - "Eesti ei saa nõustuda pakutud eesmärgiga enne kui on täidetud vajalikud eeldused". Rõhutame, et Eesti ei saa nõustuda, isegi mitte tingimuslikult, otsusega, mille tagajärgedest meil puudub igasugune ettekujutus ja mida ei ole erinevate osapooltega põhjalikult läbi arutatud," leiavad Sutter, Ats ja Palts.
Tööandjate hinnangul ei saa Eesti olla nõus Euroopa Komisjoni poolt pakutud eesmärgiga enne, kui on tehtud piisavad sotsiaalse ja majandusliku mõju analüüsid, koos ja ilma süsiniku eemaldamise tehnoloogiateta, ettevõtlussektoritega need ka läbi arutatud ning mõistetud uue regulatiivse raamistiku mõjusid Eesti majandusele ja ühiskonnale.
"Alles siis saame otsustada, kas Eesti saab seda eesmärki toetada või mitte," märgivad tööandjate juhid ja lisavad, et kliimaeesmärkide seadmise ja saavutamise protsessi tuleb siduma majanduse konkurentsivõime tugevdamise strateegiaga.
"Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on võidelda kliimamuutustega ja tõsta samaaegselt majanduse konkurentsivõimet. Selleks on Eestis hädavajalik tagada konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergia kättesaadavus ja uute madala süsinikheitega lahenduste väljatöötamine. Nende eeldusteta seab ambitsioonikate kliimaeesmärkide täitmine ohtu nii Eesti ettevõtluskeskkonna kui majanduse jätkusuutlikkuse."'
Reedel kell 9 algab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) istung, kuhu teiste seas on kutsutud kliimaminister Yoko Alender selgitama Eesti seisukohti Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta. See istungiosa on avalik ning orienteeruvalt kell 9.30 näeb seda otsepildis ERR-i portaalis.
Toimetaja: Urmet Kook