"ELAK arutas väga pikalt ja põhjalikult valitsuse seisukohti ja tegi need ka põhjalikult ümber ja täiendas. ELAK toetab tingimuslikult Eesti läbirääkimiste positsiooni. Tingimuslikult sellepärast, et peavad olema loodud tingimuslikud eeldused, mis on uued tehnoloogiad, raha kättesaadavus, piirkondlike eripärade arvestamine, riiklike eripärade arvestamine, kliimamuutuste mõõdikute järgimine ja vajadusel ümber otsustamine. See ei ole siduv otsus, see on ainult läbirääkimiste positsioon. Aga me tegime selle väga põhjalikult ümber ja me tegime selle seisukoha tugevamaks," ütles ERR-ile ELAK-i esimees Peeter Tali (Eesti 200).

Tali sõnul võttis ELAK arvesse ka õiguskantsleri, tööandjate esindusorganisatsioonide ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu sisendit.

ELAK-i otsuse poolt hääletas istungil 10 komisjoni liiget ja vastu oli neli.

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas rõhutas, et Euroopa Komisjoni kliimaeesmärgi teatis ambitsiooni ei tõsta, vaid paneb paika trajektoori, kuidas sinna suunas liikuda. "Tegemist ei olnud uue ambitsiooni seadmisega, vaid tegemist oli olemasoleva eesmärgi kontekstis trajektoori kokku leppimisega, kuidas me sinna liigume," sõnas Klaas.

"Meil on vaja teatud soodustavaid tingimusi selleks, et seda üldeesmärki saavutada. Ühest küljest me räägime sellest, et meil peab olema piisav rahastus, ka nii, et väiksemad liikmesriigid rahastusele lihtsamini ligi pääsevad. Samamoodi peavad olema tagatud teatud tehnoloogiad selleks, et seda eesmärki erinevates sektorites saavutada. Ja kolmandaks me peame vaatama, kuidas me 2030. aasta eesmärke täitnud oleme, mis on olnud kitsaskohad. Peame hindama ka seda, kuidas riigid on selle täitmisega hakkama saanud ja selle pinnalt 2040. aastaks eesmärke seada," lausus Klaas.

ELAK-i otsuses seisab ka näiteks, et Euroopa Liidu tööstuspoliitika peab toetama kliimapoliitikat, soodustades looduslike materjalide kasutust ja väikese kasvuhoonegaaside jalajäljega toodete turu arengut, samal ajal kasvatama Euroopa Liidu ja liikmesriikide ettevõtete konkurentsivõimet. "Kriitiliste toormete ja maavarade projektide investeeringutes on oluline arvestada nende rolli kliima- ja energeetikaeesmärkide elluviimisesse ning pangad peaksid neid käsitlema kestliku rahastuse taksonoomia alusel roheliste investeeringutena," seisab dokumendis.

Samuti on seal kirjas, et Eesti toetab kliimaga kohanemise jälgimiseks Euroopa Liidu tasandil loodavaid mõõdikuid, mille abil oleks võimalik hinnata meetmete tõhusust.

Reinsalu: Eesti positsioon toob lisakohustused

Opositsioonierakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu nimetas kliimaministeeriumi seisukohti hämaks ja valelikuks retoorikaks. "Loomulikult Eesti võtab poliitilise positsiooni ja sellele järgnevad õiguslikult siduva, täiendavate kliima- ja rohepöörde aktide kohustuste realiseerimine," sõnas Reinsalu.

"Kui ma vaatan Eesti positsiooni, siis see on meie rahvusliku majanduse ja toimetuleku, aga ka Euroopa konkurentsivõime positsiooni vaadates väga vastutustundetu käitumine. Ettevõtlusorganisatsioonid on kõik konsensuslikult öelnud, et kui me ei tea, mida see kaasa toob, tekitab see määramatu regulatiivse riski ja Eesti ei tohiks sellega ühineda," rääkis Reinsalu.

Reinsalu ütles komisjoni istungil, et kliimaministeeriumi tegevus tuleks lõpetada, sest see on muutunud Euroopa rohepöörde ideoloogiliseks rakendusasutuseks. Tema sõnul tuleks taastada keskkonnaministeerium, mis tegeleb loodushoiu ja keskkonnakaitsega.

Reinsalu häiris ka see, et kliimaministeerium ja valitsus on asunud ellu viima kliimapoliitikat, tuginedes kliimakindla majanduse seadusele, mida aga ei ole veel vastu võetud ja huvigrupid on selle kohta andnud hävitavat tagasisidet.

Reinsalu tegi komisjoni istungil alternatiivse ettepaneku, mis 2040. aasta kliimaeesmärkidega ühinemist ei toeta. Reinsalu ettepanekut toetas istungil vaid tema ise.

ERR avaldab Urmas Reinsalu poolt pakutud otsuse kavandi muutmata kujul:

Eesti ei toeta täiendavade liiduüleste kliimaeesmärkide kehtestamist ning sellega seoses ei toeta  Euroopa Komisjoni ettepanekut seada EL tasemel siduv 2040 aasta kasvuhoonegaaside vähendamise täiendav eesmärk. 

Euroopa Komisjon ei ole viinud läbi piisava põhjalikkusega mõjuanalüüsi.  

Eesti teeb ettepaneku paluda EL Nõukogu õigusteenistusel viia läbi analüüs ettepaneku subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja meetmete sobivuse üle. 

Riigikogu peab oluliseks, et Vabariigi Valitsus koostaks tervikliku mõjuanalüüsi selle teatise mõjust erinevatele sihtrühmadele ning Eesti majandusele tervikuna. 

Eesti peab oluliseks dialoogi alustamist JJM ja LULUCEF siduvate eesmärkide muutmise üle ning  HKS-i asendamiseks selliselt, et senine CO2 saatetasu ulatuslikult kõikuva määra süsteem lõpetataks ning asendataks ühenduses ettemääratud saastetasu määra süsteemiga. 

HKS-i peamised puudused on süsteemist CO2 saastetulu lekkimine süsteemi spekulantidele ning pikaajaliste investeerimisotsuste tegemist takistav CO2 saastetasu määramatus.

HKS-i puudused on võimalik välistada rakendades selle asendusena ühenduse ühtlustatud saastetasu määra, millel on ettenähtav progressioon. 

Eesti peab oluliseks nõukogu tasemel sisulist arutelu koos järeldustega Euroopa tööstuspoliitika väljavaadete kohta globaalses konkurentsis. 

Eesti ei toeta EL tasemel valdkondlike kliimamõõdikute süsteemi loomist. 

Riigikogu Euroopa asjade komisjon asetab reservatsiooni valitsuse seisukohtadele uute õiguslikult siduvale rohepöörde algatuste kohta. 

Riigikogu Euroopa asjade komisjon peab vajalikuks ennetava dialoogi alustamist teiste EL riikide parlamentidega seoses subsidiaarsuskontrolli mehhanismi kasutamisega võimaliku 2040 uue kliimaeesmärgi jõustamise initsiatiivile. 

ELAK-i otsus

Euroopa Komisjon on pannud ette, et Euroopa Liit peaks kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks vähendama võrreldes 1990. aastaga 90 protsendi võrra. Eesti suudaks ilma täiendavate tehnoloogiliste lahendusteta 2040. aastaks heidet vähendada 82 protsenti, mis nõuab riigilt hinnanguliselt üle kolme miljardi euro ulatuses investeeringuid järgneva 15 aasta jooksul.