Valitsus kinnitas Eesti seisukohad EL-i eesmärgi ettepanekuks vähendada 2040. aastaks CO2 heidet 1990. aastaga võrreldes 90 protsenti, tingimusel, et lubaduse elluviimiseks on olemas ka vajalik tehnoloogia.

Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole Eestil võimalik täita Euroopa Komisjoni soovitust täita, kui ei võeta kasutusele uusi tehnoloogiaid.

Valitsuse kavandatava kliimaseaduse väljatöötamise tarbeks tehtud prognooside järgi suudaks Eesti praegu kavas olevate meetmete ja tehnoloogiliste lahendustega vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2040. aastaks 82 protsenti ehk kaheksa protsendipunkti vähem kui Euroopa Komisjon vajalikuks peab. 

Praegu planeeritud kliimaseaduse eelnõu meetmete elluviimine läheb riigile maksma 15 aasta jooksul kuni 2040. aastani üle kolme miljardi euro, millele lisandub üle 11 miljardi euro erasektori investeeringuid – uue eesmärgi seadmisega need kulud kasvaksid.

Kuigi Eesti valitsus kinnitas, et riik on nõus EL-i kokkuleppega liituma oma tingimustel, pole kokkuleppega nõustudes riigil võimalik tagada, et EL Eesti seatud tingimusi ka tegelikult arvesse võtab.

Kui riik eesmärki täita ei suuda, siis võib see tähendada aga veelgi täiendavat lisakulu. Näiteks 2017. aasta oktoobris sõlmiti EL-i liikmesriikide vahel kokkulepe vähendada perioodil 2021–2025 metsanduse ja maakasutuse sektoris (LULUCF) tekkivat kasvuhoonegaaside heidet, mida Eesti aga täita ei suuda. Eestile tähendab see, et riik peab mitmesaja miljoni euro eest heitmeühikuid ostma.

Plaanitava kokkuleppe näol on tegemist Euroopa-ülese eesmärgiga ehk võib juhtuda, et need riigid, kellel on rohkem võimekust, peavad hakkama katma nende heidet, kes eesmärki ei täida.

Metsarikkale Eestile võib aga kokkulepe tähendada, et riik peab kompenseerima teiste riikide süsinikuheidet – see omakorda raiemahtude vähendamist ja looduskaitsealade suurendamist, millel on märgatav mõju kodumaisel ressursil põhinevale tööstusele.

Riigikogu komisjonid asuvad Eesti seisukohta arutama

17. detsembril toimub Euroopa Liidu nõukogu, kus liikmesriigid arutavad uut kliimaeesmärki.

Eesti seisukoht sõltub suuresti Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) otsusest, kes arutab küsimust majanduskomisjoni, keskkonnakomisjoni ning maaelukomisjoniga. Komisjonide ühine avalik istung toimub 13. detsembril – nädalapäevad enne EL-i nõukogu, kus Eesti peab enda seisukohta väljendama.

ERR uuris riigikogu komisjonidelt, kuidas nad suhtuvad valitsuse seisukohta – kas Euroopa Komisjoni ettepanekuga nõustumine seab Eestile kliimakohustuse, mida tulevikus ei ole võimalik täita? Samuti, kas ettepaneku menetlemiseks on piisavalt aega või kas võib tekkida olukord, et riik nõustub ettepanekuga, kuid Eesti seatud tingimusi EL ei arvesta.

ELAK-i esimees Peeter Tali (E200) sõnul ei ole komisjon veel Eesti seisukohtadega tutvunud.

Tali selgitas, et ELAK kujundab oma seisukoha pärast komisjonide kuulamist.

"Me alles tutvume ja me teeme kindlasti avaliku istungi," ütles Tali. Ta märkis, et kõigepealt peavad oma arvamuse kujundama teised komisjonid – majanduskomisjon, keskkonnakomisjon ja maaelukomisjon.

ERR uuris, kas võib tekkida olukord, kus Eesti annab eesmärgile nõusoleku, kuid riigi seatud tingimusi ei arvestata.

"Vaatame sellele rahulikult ELAK-is otsa ja siis langetame otsuse," vastas Tali. "See on väga hüpoteetiline seisukoht, mille te välja pakute. Mina ei tea, kuhu me poliitiliselt jõuame – kas me nõustume mingitel tingimustel või ütleme, et see ei lähe üleüldse mitte. See ongi läbirääkimiste teema. Kõigepealt vaatame, mida ütlevad kolm komisjoni ja siis kindlasti on väga põhjalik arutelu ELAK-is. Mida ma saan lubada on, et me teeme kõige parema otsuse Eestile."

ERR küsis, kas võib tekkida olukord, kus Eestil pole võimalik tingimusi täita ja selle tõttu ähvardab riiki lisaväljaminek. Sarnaselt juhtus metsanduse ja maakasutuse (LULUCF) eesmärgiga.

"See on põhjus, miks me ütlesime maaelukomisjonile, et palun vaadake ka sinna otsa. Miks me peaksime võtma endale üle jõu käivad kohustused ja panema oma majanduse kuidagi ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega – seda me ei tohi teha." vastas Tali.

Tali sõnul seisavad läbirääkimised alles ees.

"Kuidas poliitikud otsustavad, mina ei saa lubada. Kuidas komisjon otsustab – see on läbirääkimiste teema ja kõik need läbirääkimised ju täna tegelikult seisavad ees. Need materjalid on jõudnud riigikokku, aga see töö alles ju algab," ütles Tali.

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro (E200) rõhutas, et Eesti tingimused peavad saama täidetud

Taro rääkis, et eesmärkidega nõustumise eeldus on, et Eesti tingimused täidetakse.

"Kõigepealt räägime nendest eeldustest ja siis saab arutada, mis number sinna kirja pannakse," ütles Taro. "Nii ei saa aga toimida, et bürokraadid mõtlevad mingisuguse numbri välja, aga pärast need inimesed, kes päriselt seda peavad ellu viima, on suures osas ikkagi meie ettevõtted. Nad peavad investeerima, neile peab see tehnoloogia kättesaadav olema. Me päris nii ei saa ka teha neile, et me ütleme, tehke aga kuidas – seda ettepanekut või seda plaani meil ei ole."

Taro sõnul üritab riigikogu hoida ära seda, et Eesti ei nõustuks kiirustades eesmärkidega, mille tingimusi ei suuda täita. "Just nimelt seda me üritame praegu riigikogu poolt ära hoida," ütles ta.

Taro märkis, et teisipäeval toimub avalik istung Eesti seisukohtade arutamiseks, kus on kohal ka kümmekond huvigruppi – selle põhjal teeb keskkonnakomisjon ettepaneku seisukohtade kinnitamiseks või muutmiseks.

"Mul on küll selline karvane tunne, et midagi peab seal natukene ka kohendama vastavalt sellele, mis me huvigruppide poolt kuuleme, et ei juhtuks niimoodi, et seda lause esimest poolt Brüsselis kuuldakse, et Eesti on nõus, aga seda teist poolt, kus tingimustest kõneldakse – see unustatakse," ütles Taro.

Majanduskomisjon ei ole veel Eesti seisukohtadega tutvunud

Majanduskomisjoni esimees Jaak Aab (SDE) rääkis, et komisjon ei ole Eesti seisukohtadega veel tutvunud. "Tuleb esmaspäeval arutusele koos maaelukomisjoniga – varem ei oska öelda, mis me arvame," lausus Aab.

ERR küsis, kas on oht, et Eesti võtab endale taaskord kohustused, mida täita ei suuda.

"Ma tahaks ka kuulda ministeeriumi hinnangut, sest meil on ju olemas tegelikult see kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, kus on mingid eesmärgid ju püstitatud," vastas Aab. "Et kuidas see on kooskõlas siis nende eesmärkidega, mis on püstitatud 2040. aastaks."

ERR märkis, et kliimaseaduses on kirjas, et Eesti eesmärk on kaheksa protsenti väiksem kui Euroopa Komisjoni eesmärk.

"Ma tean, aga seda me tahakski detailsemalt kuulda, et mis plaanis on," ütles Aab.

ERR juhtis tähelepanu, et ajagraafik, milles komisjonid peavad otsuse langetama on väga kitsas.

"See ongi see esimene samm," sõnas Aab. "Kui me oleme nõus nende kliimaeesmärkidega, mis selles teatise praegu on, siis selle teatise põhjal hakatakse tegema järgmisi seadusandlike akte ka Euroopa Liidus, nii nagu juhtus ka LULUCF-iga."

"Me tahame need küsimused küsida. Mina ei tea neid täpseid vastuseid momendil. Esmaspäeval meil on see komisjonis koos maaelukomisjoniga otsustasime kuulata ära siis ministeeriumis," lisas Aab.

Maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse (RE) sõnul on riik seekord targem kui LULUCF-i kohustusi võttes

Kruuse rõhutas, et seekord plaanib Eesti kehtestada oma tingimused.

"Kui me vaatame neid seisukohti, siis minu arust on seal üks väga oluline erinevus võrreldes eelmiste perioodidega – nendes seisukohtades viitame ka tehnoloogilisele vajadusele ja tehnoloogilisele võimekusele," sõnas Kruuse.

ERR küsis, kas Eesti peaks minema nõukogule hoopis eitava seisukohaga, kuni riigi seatud tingimustega nõustutakse.

"See ainult eitav vastus ei aita kaasa sellele, kui Euroopa riigid tervikuna mingites asjades kokku lepivad," vastas Kruuse. "Pigem oleme me suunatud sellele, et me saaksime teha ratsionaalseid tegevusi. Minu arvates on hästi oluline ka see, et me saaksime arvestada nõndanimetatud 1990. aasta dünaamikat, et need riigid, kes on juba võrreldes sellega pingutanud või paremas seisus, siis me riigina tegelikult sooviksime ka sinna rohkem paindlikkusi."

Kruuse märkis, et tema hinnangul on uus Euroopa Komisjon ja parlament muutunud ratsionaalsemaks ning võivad ka Ukraina sõjast tulenevalt Balti riikidesse paindlikumalt suhtuda.

ERR küsis, kas ajagraafik põhjalikuks analüüsiks on liiga lühike.

"See ei ole erakordne ega esmakordne, kus teatud küsimusi on vaja kiirelt läbi töötada ja seisukohti avaldada," vastas Kruuse. "Meil on siseriiklikult need arutelud käinud üsna tihedalt ja see on kogu aeg olnud orbiidil – kaasa arvatud kriitikad ja vastuväited. Ma arvan, et seisukohtade kujundamisel ei ole see aeg väga lühike. Ka järgmisel nädalal mitmed komisjoniistungid toimuvad ja ka meie teeme majanduskomisjoniga ühise istungi selleks, et laiemalt ja paremini neid arutelusid vedada."

Küsimusele, kas praegu on sarnane olukord, kui nõustuti LULUCF-i tingimustega, vastas Kruuse: "Meie teadmised ja andmed on paremad. LULUCF-i puhul ka tegelikult – teisel perioodil on sinna sisse kirjutatud teatud paindlikkused ja me oleme ka targemaks saanud. Ma pean silmas Euroopat laiemas mõttes."