Uute Venemaa-vastaste piirangutega lisati sanktsioonide nimekirja 84 isikut ning üksust. Laevade sanktsiooninimekirja lisati 51 laeva, peamiselt Vene varilaevastiku naftatankerid. Uus, 15. sanktsioonipakett hakkas kehtima esmaspäeval, teatas välisministeerium.

"Eesti ja Euroopa Liit töötavad jätkuvalt selle nimel, et sanktsioonid oleksid võimalikult tugevad ja tõhusad ning mõjutaksid neid sektoreid, millest Venemaa saab kõige rohkem tuge Ukraina-vastase agressiooni rahastamisel," ütles välisminister Margus Tsahkna pressiteate vahendusel ja lisas, et uusim sanktsioonipakett sisaldab palju Eesti ettepanekuid.

Tsahkna rõhutas, et sõja hinna tõstmist Venemaale tuleb jätkata seni kuni vaja ja arutelud järgmise, 16. sanktsioonipaketi üle on juba alanud. "Eesti ja EL ei peatu enne, kui Ukraina on selle sõja võitnud ning Venemaa ja selle juhtkond on oma tegude eest vastutanud," sõnas ta. "Jätkame nii kaua, kuni see sõnum Kremlile kohale jõuab. Ootame tugevaid täiendavaid majandussanktsioone."

15. sanktsioonipaketiga sihiti sanktsioonidest möödahiilijaid, Venemaa sõjatööstuse ja energeetikasektoriga seotud ettevõtteid ning Kiievi lastehaigla ründamise eest vastutavaid Venemaa sõjaväelasi. Sanktsiooninimekirja lisati ka Põhja-Korea kaitseminister ja kindralstaabi ülema asetäitja.

Laevade sanktsiooninimekirja lisati 51 laeva, milleks on peamiselt varilaevastiku naftatankerid, aga ka laevad, mida on kasutatud Ukrainast varastatud vilja transpordiks. Laevadele kehtib Euroopa Liidu sadamatesse sisenemise keeld, samuti ei tohi neile laevadele osutada teenuseid.

Sõjaliste lõppkasutajate ja sanktsioonidest möödahiilimisega seotud ettevõtete nimekirja lisatakse 32 ettevõtet, nende seas Venemaa, Iraani, Hongkongi, Serbia, Hiina, India ja Araabia Ühendemiraatide ettevõtted, kellele kohalduvad nüüd karmimad ekspordipiirangud.

Ukraina territoriaalse terviklikkuse õõnestamise eest on nüüdseks kehtestatud sanktsioonid juba ligi 2400 isikule ja ettevõttele.

Alates Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algusest on Euroopa Liit pidevalt karmistanud sanktsioone Venemaa vastu. Nüüdseks on kehtestatud 15 sanktsioonipaketti, mille eesmärk on tõsta agressiooni hinda Venemaale ja survestada koos teiste välispoliitiliste meetmetega Venemaad lõpetama agressiooni Ukrainas.

Tsahkna sõnas, et Venemaa suurim tuluallikas on fossiilkütuste eksport. "Kivisüsi ning meritsi veetav toornafta ja naftatooted on juba sanktsioonide all, kuid gaasi ja torujuhtme kaudu veetava nafta import Euroopa Liitu kestab," ütles ta. "Peame jätkama Venemaa energiakandjate impordi piiramist."

Välisministrid arutasid ka Süürias võimu haaranud HTS-iga suhtlemist ja sanktsioone Gruusiale.

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas rääkis, et Damaskusesse saadeti Euroopa Liidu diplomaat, aga ise ta Süüriasse reisida ei plaani.

"Me ei ole veel seal. Me arutasime täna ministritega, mis tasemel me peaksime suhtlema ja kõik olid nõus, et praegu peaks see toimuma madalamal tasemel, et vaadata, kas olukord areneb õiges suunas," ütles Kallas.

Prantsusmaa välisminister Jean-Noel Barrot lausus, et Süüria vajab poliitilist muutust.

"Euroopa Liidul on selles olukorras mitu jõuõlga. Finantsabi pakkumine Süüria ülesehitamiseks, võimalik sanktsioonide tühistamine. Aga selle teostamiseks on vaja täita teatud tingimused. Meil on vaja poliitilist muutust, mis tagab kõigi Süüria vähemuste õiguste kaitse, inimõiguste ja naiste õiguste austamise," rääkis Barrot.

Paljud välisministrid soovisid ka, et tingimuseks oleks, et Venemaale ei jää alles sõjaväebaasid Süürias.

"See on ka platsdarm, mille toel Venemaa tegutseb Aafrikas ja teiste lõunapoolsete naabrite juures. See on ka Euroopa julgeoleku mõttes mure," ütles Kallas. Kallas ei öelnud siiski, et see on kindel Euroopa nõudmine.

Gruusia osas ei suutnud ministrid isikuvastastes sanktsioonides kokku leppida, aga otsustati tühistada Gruusia diplomaatide viisavabadus.