Energiamajanduse arengukava aastani 2035 peaks vastu võetama järgmise aasta lõpus ning selle kohaselt loobub riik 2035. aastal põlekivielektrist ja vähemalt kolmekordistab taastuvelektri toomismahud.

Kaubandus-tööstuskoda teatas kliimaministeeriumile arengukava eelnõu kohta saadetud tagasisides, et täiendamist vajab märkimisväärselt juba kava üldeesmärk, mis on eelnõus sõnastatud nii, et Eestis on kindel ja kliimapoliitika eesmärkidega kooskõlas energiamajandus, kuid puudub viide, et Eesti energiamajandus suurendab Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Lisaks on arengukavas öeldud, et Eesti energeetiline sõltumatus on riigi elanike majandusliku heaolu, ettevõtete konkurentsivõime ja energiajulgeoleku peamine alustala, aga mainitud ei ole energia lõpphinna tähtsust. Kaubanduskoda toob välja, et kui elektri lõpphind on kallim kui EL-i või meie lähiregiooni keskmine, siis ei taga see kuidagi ettevõtete konkurentsivõimet.

Küsimusi tekitas kaubanduskojas ka arengukavasse märgitud elektri hind. Nimelt on ENMAK-is kirjas, et eelmise aasta elektrihind oli keskmiselt 91 eurot megavatt-tunnist, prognoositud tuleviku hind aastaks 2030 on 66 eurot megavatt-tund, kuid arengukavas ette nähtud välisühendustega ja salvestusega meretuuleparkide lisandumisel saab hind olema prognooside kohaselt aastaks 2035 49 eurot megavatt-tunni eest.

"ENMAK 2035 viitab ka memole 2030 elektrihinnast ja taastuvenergia tasu muudatustest, mille ühe stsenaariumi kohaselt on elektrienergia lõpphind koos maksude ja tasudega aastal 2035 154 eurot megavatt-tunnist, võrreldes 179 euroga megavatt-tunnist 2023. aastal," tõi välja kaubanduskoja juht Mait Palts.

Jääb selgusetuks, kuidas ministeerium sellise arvutuskäiguni jõudis ja millistest eeldustest lähtus, samas kui elektrihinna prognoosi eeldused peaksid olema ühiskonna jaoks väga lihtsasti jälgitavad ja arusaadavad.

"Näiteks jääb ebaselgeks, kas ja kuidas mõjutab elektrienergia lõpphinda see, kui elektrienergia suurtarbijaid ei lisandu aastaks 2035 prognoositud mahus. Kas sellisel juhul suureneb märgatavalt taastuvenergiatasu tarbijate jaoks võrreldes praeguse prognoosiga?" küsis Palts.

Selgusetu ka see, kas ja kuidas on prognoosi koostamisel arvesse võetud arenguid, mis toimuvad lähiriikide elektriturul ning pole ka infot, milline on elektri lõpphind aastaks 2035 meie lähiregioonis.

"Samuti on ebaselge, kas ja milliseid teisi stsenaariume on ministeerium läbi arvutanud ja mis on nende tulemus. Näiteks soovime teada, milline saab olema elektrienergia lõpphind, kui plaanitavad meretuulepargid asendada täies ulatuses maismaatuuleparkidega," tõi Palts välja ja palus arengukavas esitada ka vajalikud arvutuskäigud.

Energiamajanduse arengukavasse tuleks kaubanduskoja hinnangul lisada hinna üldmõõdik, sest kavas välja toodud siht, et aasta keskmine lõpptarbija hind peab jääma alla EL-i keskmise, ei vasta ettevõtete ootustele, on väheambitsioonikas ning kajastab elektri hinda ilma maksude ja tasudeta. Seejuures oleks tarvis, et kodumajapidamistel ja suurtarbijatel oleks eraldi mõõdikud.

Probleemkohana tõi kaubanduskoda välja ka tuuleparkide toetusmeetme, mille puhul ei mõista nad, miks pole kavandatav meede tehnoloogianeutraalne, vaid eristab maismaa- ja meretuuleparke. Samuti küsib koda, kui palju toetavad meie naaberriigid uute tuuleparkide rajamist ja kui palju neid rajatakse ilma toetuseta ning miks ei eelista Eesti turupõhist lähenemist.

Koda tegi ettepaneku, et taastuvenergia vähempakkumise tingimused peaksid olema sellised, et toetust makstakse toodangule, mida tarbitakse tunnipõhiselt vaid Eestis.

Lisaks on kaubanduskojale arusaamatu, miks on arengukava koostamisel lähtutud stsenaariumist, mille järgi suureneb tootmine 2035. aastaks 18,4 teravatt-tunnini, sest koda ei pea niisugust stsenaariumi ehk kahekordset elektritarbimise kasvu kuigi tõenäoliseks.

Koda palub selgitada ka seda, miks pole arengukava tehnoloogianeutraalne ja välistab põlevkivienergeetika kasutamise isegi juhul, kui see muutuks CO2 neutraalseks ja oleks konkurentsivõimelise hinnaga.

Viimase soovitusena palub kaubanduskoda, et eelnõust kustutaks kliimaseadusele viitavad lõiked, sest eelnõu pole riigikogus vastu võetud ja selle edasine saatus on teadmata.

VKG: meretuule toetusskeemi õigustatakse ebarealistliku prognoosiga

Viru Keemia Grupi saadetud tagasiside energiamajanduse arengukavale oli samuti põhjalik ja kriitikarohke. VKG tõi välja, et riik annab arengukava kohaselt suurima toetuse tuuleenergiale, mille tootjatele antakse kuni 3,56 miljardi euro eest tulugarantiisid, kuid samas puudub arusaam, kuidas see tegevus Eesti majandust kasvatab.

"Lisaks võetakse abstraktsete tarbimise kasvu eelduste alusel tarbijatele reaalseid kohustusi taastuvenergia tootjate ees," ütles VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.

Ettevõtte hinnangul on elektritarbimise kasvu prognoos esitatud ebarealistlikult suurena, et õigustada meretuuleparkide toetusskeemi vajadust. Ka elektrienergia lõpphind ehk kogukulu tarbijale on arvutatud põhjendamata eelduste baasil.

Asmann nimetab ENMAK 2035 eelnõu ideoloogilis-teoreetiliseks visioonidokumendiks, mille autorid lähtuvad põhimõttest, et energia hind pole tegelikult oluline, kuid jätavad vastuseta küsimuse, miks on Eestile hea olla muutustes kiirem kui muu Euroopa.

Vastuseta on VKG hinnangul ka küsimus, miks on hea iga hinna eest põlevkivist väljuda ning millised on riskid Eesti jaoks, kui maksumaksja seatakse kõrgema maksukoormuse alla.

VKG märkis, et suuremahuline tuuleenergia tootmismahu kasvatamine Eesti tarbijatelt kogutava taastuvenergia tasu abil vähendab Eesti majanduse konkurentsivõimet võrreldes teiste Balti riikide ja Soomega.

Põlevkivil baseeruvate juhitavate võimsuste asendamine impordiaval maagaasil põhinevate elektrijaamadega halvendab VKG hinnangul väliskaubanduse bilanssi ning põlevkivi kasutamise täielik lõpetamine 2040. aastal mõjutab negatiivselt riigieelarvet ja toob Ida-Virumaale sotsiaalsed probleemid.

Seepärast paneb VKG ette, et uttegaasi kasutamist elektri tootmises ei tasuks kuni 2050. aastani välistada ning loobuda tuleks tuuleenergia ületootmise riiklikust toetamisest.

Samuti peaks taastuvenergia toetamise siduma energiamahukate tööstuste investeeringutoetusega ning koostama maagaasil põhinevate juhitavate võimsuste toodetava elektri hinna analüüsi. Hinnata tuleks, kui paljudel tundidel gaasijaam turule pääseb ehk kas tegu on varujaamaga või eeldatakse sellelt ka võimekust teenida turutingimustel energiamüügist raha.

Ka soovib VKG, et toodaks välja, mis on planeeritavate salvestite 2,4 miljardi euro investeeringu efekt energiasüsteemile.

Estonian Cell: Soomes on esiplaanil elektri taskukohasus

Suurettevõte Estonian Cell rõhutas arengukava tagasisides, et taastuvelektri ambitsioon peaks käima paindlikult käsikäes majanduse konkurentsivõime arrengutega ja mitte ruttama ette EL-i üldeesmärkidest ega lähiriikide ambitsioonidest.

"Soomes on prioriteediks tasakaalu leidmine elektri hinna ja taastuvenergia osakaalu suurendamise vahel, kusjuures elektri taskukohasus on esiplaanil. Soome energiapoliitikas on energiaefektiivsus kesksel kohal, et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2035, samal ajal energiahindu alandades, kaitstes haavatavaid tarbijaid ja tagades varustuskindluse," tõi Estonian Celli juhatuse liige ja finantsdirektor Siiri Lahe välja.

Ka on Soomes energiapoliitikas spetsiaalsed tööstustarbijatele suunatud programmid, et üheskoos süsinikuneutraalsust saavutada.

Nii nagu kaubanduskoda, juhtis ka Estonian Cell tähelepanu elektri hinna konkurentsivõimelisuse olulisusele, mis on paraku arengukavas piisava käsitluseta jäetud.

"Elektrihinna analüüs äri- ja tööstustarbija ja konkurentsivõimelise majanduse vaatevinklist ENMAK-is puudub ja elektrihinna sihttase 2023. aasta hinna näol ei anna mingit võimalust tööstuse kasvuks, kuna teiste Euroopa tööstusriikidega võrreldes ei olnud 2023. aasta tööstustarbija elektri koguhind konkurentsivõimeline eksporditurgudel," tõdes Lahe.

Ta märkis, et majanduse vaatest tuleb eristada suurtarbijate hinda ning arvestades ENMAK-i ambitsiooni tuua Eestisse suurtööstusi, peaks konkurentsivõimelise hinnataseme väljaselgitamiseks märksa rohkem vaeva nägema.

Teaduste akadeemia: elektri hind jääb kõrgemaks kui Põhjamaades

Juba varem energiamajanduse arengukava kritiseerinud Eesti Teaduste Akadeemia teatas kliimaministeeriumile saadetud kirjas, et nende energeetikakomisjoni hinnangul on Eesti taastuvenergeetika rakendamisel seni ületanud Euroopa Liidus kokku lepitud eesmärke ning see võib pärssida energiajulgeolekut ja majanduse konkurentsivõimet.

Seetõttu tuleb hoolikalt kaaluda just rajatavate tootmisvõimsuste jaoks riigi poolt loodavaid toetusskeeme, mille rakendamine võib oluliselt moonutada energiaturgu ja takistada uute tehnoloogiate turule pääsu.

"ENMAK 2035-s kavandatud elektrimajanduse arendamine, peaasjalikult seoses ideoloogilise eesmärgiga katta 2030. aastal Eesti sisemaine summaarne lõpptarbimine 100 protsenti taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga ning selleks meretuuleelektrile ebavajaliku toetusskeemi rakendamisega, ei taga elektrisüsteemi kestlikku toimet ega ENMAK 2035 seatud ühegi eesmärgi täitmist," tõdeb teaduste akadeemia.

Teadlaste hinnangul elektri lõpphind ei lange, sest turuhinnale lisanduvad võrgu tugevdamise, süsteemi tasakaalu tagamise ja taastuvenergia tasud ning hind jääb jätkuvalt kõrgemaks kui Põhjamaades.

"Elektri hinna arvutustes on aluseks võetud elektritarbimise kahekordne kasv järgneva 10 aasta vältel ja kolmekordne kasv aastaks 2050. Kasvu mitterakendumisel on dotatsioonide ja toetuste kulu proportsionaalselt suurem olemasolevatel tarbijatel, millel on negatiivne mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele," teatas teaduste akadeemia.

Ühtlasi tõid nad välja, et päikse- ja tuuleenergia tootmisvõimsuste pea viiekordne kasv tekitab soodsatel tuuleoludel mitmekordse ületootmise, millel puudub majanduslikult põhjendatud turg. Arvestuslike vajalike investeeringute maht on ebarealistlikult suur, elektritootmisele kavandatud toetused sekkuvad liigselt turule ning arengukava tugineb energiakasutuses majanduslikult küsitavatele tehnoloogiatele.

Lisaks jätab ENMAK käsitlemata transpordisektori, kuigi transpordi energiatarbimine moodustab kolmandiku Eesti energiatarbimisest, tõdes teaduste akadeemia.

Tuuleenergia tootjad on leebemad

Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tagasiside oli märksa positiivsem ja nad kiitsid arengukava ambitsiooni. Samas tõid nad välja, et avalikkuse veenmiseks on vaja paremini ära näidata, kuidas taastuvenergeetika osakaalu suurendamine vähendab lõpptarbija elektrihinda.

Ka maismaatuuleparkide arendaja Vindr Baltic teatas, et mõõdikul, mis seab eesmärgiks aasta keskmise lõpptarbija hinna jäämise alla EL-I keskmise, puudub võrdlusbaas ja seeda peaks muutma, nii et võrdlus oleks Eesti lähinaabritega.

Ühe võimalusena pakub ettevõte välja plaanitavate maismaa- ja meretuule hinnavahelepinguga (CfD) oksjonid edasi lükata, nii et kõigepealt ehitataks vastu turgu valmis need projektid, mis toetust ei vaja.

"CfD kulurea puudumine või alanemine elektriarvel avaldab selget mõju lõpliku elektrihinna vähenemisele tarbija jaoks," lausus Vindr Balticu juhatuse liige Marko Viiding.

Tuuleenergia assotsiatsioon toob probleemina välja tuuleparkide valmimiseks vajalike planeerimis- ja loamenetluste pikkust. Samal meelel on ka taastuvenergia koda, kelle hinnangul viivitab see nii tuuleparkide kui ka biogaasi- ja biometaanijaamade rajamist. Seega sooviksid taastuvenergiatootjad, et muudetaks planeerimisseadust ning jäetaks ebavajalikke etappe planeerimis- ja loamenetluses ära.

Lisaks soovib taastuvenergia koda, et kui riik näeb ette 1000-megavatise tootmisvõimsusega, ligi neli teravatt-tundi elektrit tootvate meretuuleparkide rajamist hiljemalt aastaks 2035, siis tuleb korraldada meretuuleenergia vähempakkumine mahus neli teravatt-tundi aastas.

"Vastasel juhul on sellise toodangu mahuga meretuuleparkide rajamine ebatõenäoline ja 1000 megavati meretuuleenergia tootmisvõimsuse saavutamine arengukava eelnõus seatud tähtajaks ebarealistlik," teatas koja juhataja Silver Sillak.

Taastuvenergia koja hinnangul ei tasu seada energiasektorile täieliku kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärki aastaks 2050, kuna biomassi kasutamise välistamine alates 2050. aastast ei ole realistlik ega mõistlik. Selle asemel võiks lubada energiasektori vähese allesjääva kasvuhoonegaaside heite tasakaalustamist LULUCF sektoris heite sidumisega.

Samuti soovib taastuvenergia koda, et eelnõu tooks välja Eestis olemasolevad hüdroelektrijaamad ja näeks ette nende säilimise. Lisaks peaks täpsustama, et hüdroenergia toodangu suurendamine ei tule alati looduskeskkonna arvelt.

Taastuvenergia edendajad ei ole rahul, et eelnõus on tuumaenergia stsenaariumi ohtlike jäätmete tekkele antud vähima negatiivse mõju hinnang, kuid jäätmete puhul peaks nende hinnangul võtma arvesse mitte ainult kogust, vaid ka ohtlikkust.