Urmas Reinsalu sõnul on Estlink 2 lõhkumise järel vaja valitsusel teha julgeid energiapoliitilisi otsuseid.

"Tagada tuleb täielik Narva jaamade tootmisvõimsus ilma mingite mahupiiranguteta, mida valitsus peale surub. Tuleb saavutada energiapoliitiline kokkulepe Euroopa Liidu tasemel, et CO2 emissioonikaubanduse süsteemi liikmesriikides oleks energeetikas võimalik peatada energiajulgeoleku tagamise huvides või eraldada tasuta CO2 kvooti energiajulgeoleku kriisis," pakkus Reinsalu välja ja lisas, et küsimus on Eesti varustuskindluses, aga ka hinnakindluses.

Reinsalu kirjutas sotsiaalmeedias, et juba enne Estlink 2 purunemist on järgmise aasta inflatsioon viis protsenti ja elektrihinna tõus kergitab hindu veelgi, samuti halvendab majanduse konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut.

"Pärast sünkroniseerimist jääb kujunenud olukorras tulenevalt impordi pudelikaelast Balti riikide hinnapiirkonnas külmadel ilmadel hinna määrajaks Läti ja Leedu gaasielekter. Gaasi hind 2024. aasta keskmisena oli GetBaltic 46 eurot megavatt-tunnist, ainuüksi elektri tootmishinna saamiseks tuleb see suurusena korrutada kahega ja lisada CO2 hind. See tekitab vältimatu ja ulatusliku hinnasurve, mida on võimalik täielikult vältida Narva jaamade rakendamisega ning CO2 kvoodi mahaarvamisega hinnast," selgitas Reinsalu.

Isamaa esimees rõhutas, et valitsusel on vaja tegutsemisjulgust.

"Nagu varem, pole kahjuks valitsusel mingit veenvat energiapoliitilist käsitlust.
Kliimaminister räägib absurdset juttu sellest, et tuleval aastal elektri hind langeb. See on juba ümber lükatud vale, mille eesmärk on põhjendada tegevusetust. Sotsiaaldemokraadid räägivad võrgutasude hinna langetamisest 90 päevaks. See on küüniline manööver, mille eesmärk on põhjendada tegevusetust," kritiseeris Reinsalu.

Ta lisas, et valitsus on teinud mitu otsust elektri hinna tõusmiseks, näiteks elektriaktsiisi tõus tänavu mais ja ka tuleva aasta mais, käibemaksu tõus elektrile järgmise aasta juulist ja elektrilevi võrgutasude tõus käesoleval aastal.

"Suurprojekt, mida valitsus energeetikas ühiselt kiirkorras läbi pressib, on meretuuleparkide doteerimisprojekt maksumusega 20 aastaga elektritarbijale 2,6 miljardit eurot," lisas ta.

"Valitsusel on jagunud sel aastal palju jultumust teha kehva poliitikat. Kutsun nüüd üles jultumuse asemel julgusele ja langetama praegu meie rahvuslikele huvidele vastavad kiired otsused energeetikas. Küüniline on praegu tegevusetust põhjendada valedega. Paar nädalat tagasi jagus valitsusel jultumust minna vastu kõigi ettevõtlusorganisatsioonide palvetele ning asuda toetama täiendavat, utoopilist 2040. aasta 90 protsendi kliimaneutraalsuse eesmärki. Nüüd on hoopis vaja julgust, et langetada vajalikud otsused energeetikas. Julgust jultumuse asemel, valitsus," kirjutas Reinsalu.