Kümne aasta eest loodud ühendekspeditsiooniväge juhib Ühendkuningriik ning sinna kuuluvad ka kõik Põhjamaad, Balti riigid ning Holland.

Kõigi nende riikide peaministrid või presidendid võtsid osa Tallinnas toimunud tippkohtumisest.

"Võttes arvesse uut olukorda, geopoliitilist reaalsust, peame tõstma kaitsekulutusi vähemalt kolme protsendini SKT-st," rääkis Leedu president Gitanas Nauseda.

Ka kahepoolselt kohtunud Eesti ja Ühendkuningriigi peaminister kinnitasid, et mingi kindla protsendini jõudmisest olulisem on, et JEF-i liikmesriigid kasvavaid võimekusi ka üheskoos kasutada saaks, et suureneva eelarve raames kokku ostetud vahendid eri riikidel ka kokku klapiks.

"Täna on võimalus rääkida meie liitlastega mitte üksnes eelarveküsimusest, vaid ka, kuidas me teeme koostööd ja kooskõlastame nende kõigi võimekuste, mis meil on, tõhusa kasutamise," lausus Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer.

Eesti peaminister Michal rõhutas, et liitlasriikide tehnoloogiad peavad omavahel ühilduma. "Neist on üsna vähe kasu, kui tekib kriitilisem olukord ja naaberriigis, kellega sa pead koos töötama, need tehnoloogiad või need väevõimed ei ühildu, või need pole koos läbi harjutatud," sõnas Michal.

Osalejad märkisid, et on toetanud Ukraina NATO-liikmesust minevikus, toetavad praegu ja jäävad ka tulevikus toetama.

Organisatsioon on mõeldud olema NATO täiendus, mis saab võõrriigi sekkumisele reageerida juba ajal, mil NATO viienda artikli käivitamist arutab.

12 ühenduse liikmesriiki leppisid kohtumisel kokku ka Venemaa varilaevastiku ohjeldamises ja Ukraina suuremas sõjalises abistamises.