Estlink 2 rikkekoht on Soome lahe keskel
Süsteemioperaatorite Elering ja Fingrid poolt neljapäeval läbi viidud mõõtmised näitavad Eesti-Soome elektriühenduse Estlink 2 rikkekohta ühenduse merealuses osas Soome lahe keskel pisut Soome ranniku poole, teatas Elering.
"Eile alanud rikke kohta Estlink 2 ühenduses oleme vahepeal teostanud erinevaid tegevusi: diagnostikaid, mõõtmisi, analüüse ja teste. Nende tulemused viitavad üheselt, et see rikke asukoht on ühenduse merekaabli lõigus. Merekaabli lõik ise tervikuna on umbes 150 kilomeetri pikkune ja see konkreetne rikke asukoht on umbes 80 kilomeetri kaugusel Eesti rannikust ja 70 kilomeetri kaugusel Soome rannikust ehk üpris Soome lahe keskel, aga siiski veidi suunaga Soome ranniku suunas," rääkis Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja ERR-ile.
Kebja selgitas, et rikkega seotud tegevused jätkuvad mitmel tasandil.
"Ühelt poolt kindlasti on oma roll siin ka Soome ametiasutustel, kes samuti teemaga tegelevad menetluslikus vaates. Aga teiselt poolt Eleringi ja Fingridi roll siin on loomulikult esmalt selgitada välja selle kaabli reaalne olukord rikke asukohas, mis aitab määrata remonditööde suuruse ja vajaliku mahu. Sellega me siit edasi praegu liigumegi," ütles ta.
"Paralleelselt loomulikult juba võtame ühendust ja koordineerime potentsiaalseid parandustegevusi ka laiemalt koostöös teiste partneritega," lisas ta.
Fingrid uuendas neljapäeval kell 12.34 turuteadet (Nord Pool - UMM Platform), mille kohaselt on rikke kõrvaldamise ajaks varasemale kogemusele tuginevalt kavandatud 1. august 2025. Kui rikke kõrvaldamise aeg tulevikus täpsustub, muutub vastavalt ka turuteade.
Estlink 2 rike ei takista 2025. aasta veebruari algusesse kavandatud Balti riikide lahtiühendamist Venemaa kontrollitud sagedusalast ning ühinemist Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Balti riikides on piisavalt juhitavaid võimsusi ja välisühendusi, et sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga ilma Estlink 2 ühenduseta ellu viia, kinnitas Elering.
Estlink 2 rikkel võib Eleringi hinnangul olla mõju elektri börsihinnale Eestis ja teistes Balti riikides.
Kui taastuvenergiat on Balti riikides parajasti palju, ei ole Eesti-Soome ühendusel olulist hinnamõju. Hinnamõju hakkab pigem ilmnema olukordades, kus taastuvelektri toodang on madal. Sellisel juhul sõltub hind Baltimaade gaasielektrijaamadest ja Eesti põlevkivijaamadest.
Selle aasta esimese poole kogemusest lähtudes võib eeldada, et hind on Balti riikides mõnevõrra kõrgem kui Põhjamaades. Samas tipukoormuse perioodil võib hind olla ka Põhjamaadega võrreldes madalam, kuna tipuperioodil on tekkinud defitsiit ka Soomes ja elekter on liikunud Balti riikidest Soome suunas.
Elektri varustuskindlust ühenduse katkemine ei mõjuta, kuna elektrisüsteem on üles ehitatud viisil, et on igal ajahetkel valmis mõne välisühenduste katkemiseks ja süsteemihaldurite valmisolek sellisteks juhtumiteks on igapäevane.
Eestis ja Baltimaades on piisavalt tootmisvõimsusi ja reserve koos impordivõimekusega, et riigi tarbimisvajadust katta, kinnitas Elering.
Tsahkna: Soome võimud uurivad Eagle S-i
Välisminister Margus Tsahkna kõneles telefonis Soome välisministri Elina Valtoneniga, et arutada eilseid veelause taristu intsidente.
"Peame aru saama, et merealuse taristu kahjustamine on muutunud süsteemseks ning neid tuleb käsitleda rünnakutena meie eluliste struktuuride vastu," sõnas Tsahkna.
Välisministri sõnul on juhtumi uurimine alles algusjärgus, ent positiivsena on Soome võimud uurimise läbiviimiseks toimetanud Soome sadamasse Cooki Saarte lipu all sõitva aluse Eagle S, mis esialgsetel andmetel sõitis kinnitamata ankruga.
"Lisaks sanktsioonide vältimisele kujutab varilaevastik Läänemerel ka julgeolekuohtu ning me ei saa seda lihtsalt pealt vaadata," sõnas Tsahkna.
Soome ja Eesti vaheline alalisvooluühendus Estlink 2 läks võrgust välja kolmapäeval kell 12.26.
Ühenduse võimsusülekanne oli katkestumise hetkel Soomest Eestisse 658 megavatti. Fingrid teatas vahetult pärast katkestust, et vandalismi võimalust ei saa välistada.
Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael, Margitta Otsmaa
Allikas: HS, Elering