Siseminister Lauri Läänemets rääkis, et Eestil olid olemas plaanid, kuidas korraldada maapealse energiataristu kaitsmine veebruariks, mil siinne elektrivõrk ühendatakse lahti Venemaa võrgust.

"Pärast Estlink 2 purustamist me tõime need plaanid varasemaks," ütles Läänemets. "Siia juurde käib ka uute ohuhinnangute tegemine, mis võib neis plaanides kaasa tuua mingisuguseid täiendavaid tegevusi."

Siseminister rõhutas, et mida vähemaks ühendusi jääb, seda olulisemaks muutuvad allesjäänud ühendused. Lisaks Estlink 1 merekaablile seob Eestit ülejäänud Euroopaga kolm Eesti-Läti õhuliini. Läänemets märkis, et maapealseid liine on võimalik üsna kiiresti korda teha, sestap keskendutakse valve planeerimisel keerulisematele ja suurema mõjuga objektidele.

Eesti-Läti ühenduste jaoks on muu hulgas olulised Kilingi-Nõmme, Tartu ja Tsirguliina alajaamad. Estlink 1 toimimiseks on vaja Harku alajaama. Eesseisva desünkroniseerimise vaates on tähtsad ka Kiisa varuelektrijaam ning Kiisa, Püssi ja Viru sünkroonkompensaatorid. Seda, missugustele objektidele PPA oma tähelepanu suunas, ei hakanud Läänemets täpsustama.

"Muidugi on see ka fakt, et ega Eesti politseis isikkoosseisu ei olegi piisaval hulgal, et kogu seda taristut nii-öelda ära mehitada," ütles Läänemets ning rõhutas, et tegevus käib vastavalt prioriteetidele ja ohuhinnangutele. "Kindlasti ka taristu valdajad ise peavad erinevaid tegevusi tegema," lisas ta. "Julgestuse üks osa on ka see, et me anname informatsiooni, koolitame ja püüame neid pädevamaks teha, kuidas oma jõududega julgeolekut taristuobjektidel suurendada."

Ka politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Veiko Kommusaar ütles, et suhtlus kriitilise taristu valdajatega on varasemast tihedam. Muu hulgas selgitatakse ettevõtetele, kuidas märgata objektidel kahtlaseid esemeid.

"Suunistame, kuidas ära tunda võimalikke ohte ja kuidas neist kõige kiiremal viisil teada anda," rääkis Kommusaar.

Ta märkis, et mehitatud valvet PPA praegu energiataristu juures ei korralda. "See võib muutuda, kui mõne objekti suhtes tekib informatsioon, et neid objekte võidakse ühel või teisel kujul kahjustada. Aga täna on objekti valvamise kohustus nende valdajatel."

Paljud energiajulgeoleku seisukohalt olulised objektid asuvad maapiirkondades, kuhu politseipatrull kuigi tihti ei satu. Kommusaar ütles, et nüüd on mitmed objektid võetud teravama tähelepanu alla. "See tähendab ka seda, et oleme objektide suhtes oma reageerimiskiirust ja teadlikkust suurendanud," sõnas ta.

Läänemets ütles samuti, et mehitatud valve korraldamine sõltub politsei võimekusest ja ohuhinnangust.

"Lihtsalt ühe või kahe patrulli panemine mingisugusesse konkreetsesse punkti ei pruugi anda seda lahendust. Tihtilugu need lahendused on teistsugused," lausus Läänemets. "Kindlasti meil ei ole ressurssi, et panna politseinikud lihtsalt iga nurga peale seisma. Seda tehakse vastavalt ohuhinnangutele ja ka vastavalt võimekusele."

Varem on politsei täiendavate ülesannetega seoses ka lisavahendeid saanud. Nii näiteks on politseile antud raha, et kompenseerida tähtsate külaliste vastuvõtmisele, piiri valvamisele või koroonapiirangute jõustamisele kulunud töötunde. Energiataristu valvamiseks politseile täiendavaid vaheneid veel eraldatud pole.

"Ta käib ikka lõpuks kõik vastavalt ohuhinnangutele," kordas Läänemets. "Keegi niisama ressurssi ühte või teise kohta ei paiguta. Meile võib tunduda mõnikord oht suurem, kui ohuhinnang ütleb."

Veiko Kommusaar ütles, et paralleelselt ohuhinnangute ülevaatamisega pannakse politseis ka paberile, missuguseid lisaressursse valve tugevdamine nõuaks.

"Millistel objektidel milline vajadus võib tekkida, see täna veel lõpuni teada ei ole, aga neid arvutusi me oleme tegemas. Ma usun, et lähiajal vabariigi valitsus neid küsimusi ka arutab," sõnas Kommusaar.

Selle valguses on oluline, et õige pea pärast Estlink 2 merekaabli katkemist sõitis Paldiski sadamast välja mereväe patrull-laev Raju, et valvata Estlink 1 trassi. Lauri Läänemets märkis, et merealust taristut on lõhutud rahvusvahelistes vetes, kuhu pääsevad ligi kõik alused.

"Eesti territooriumil kõik need, kes soovivad, liikuda ei saa. Me oleme ära sanktsioneerinud suurema osa Vene kodanike liikumise Eesti suunas, ehk neil pole võimalik nii kergelt tulla," rõhutas minister. "Loomulikult on võimalik proovida siit kedagi värvata, aga see on küsimus, millega kaitsepolitseiamet kindlasti tegeleb."