Riigikontroll: vaid üks elektritaristu objekt on selgelt kaitstud
Eestit elektriga varustavatest objektidest on seni ainult ühe füüsilise kaitse kohta kehtestatud selged nõuded, mis tulenevad riigikaitseobjekti staatusest. Riigikontroll soovitab julgeolekuolukorra muutumisele viidates oma auditi tulemuste põhjal hinnata terviklikult vajadust määrata elektriga varustavaid objekte riigikaitseobjektiks.
Riigikaitseobjektiks mittemääratud objektidele pole füüsilise turvalisuse tagamiseks eraldi nõudeid kehtestatud. Elektriettevõtted on pidanud aastaid ja peavad ka praegu ise otsustama, millised füüsilise kaitse meetmed on asjakohased. Elementaarseid meetmeid on rakendatud, kuid osa neist on olnud nõrgemad võrreldes riigikaitseobjektile seatud nõuetega. Samas on needki objektid olulised, et tagada Eesti varustamine elektriga, tõdes riigikontroll oma pressiteates.
Riigikontroll andis auditi tulemusel kliimaministrile ja siseministrile mitmeid soovitusi, näiteks tegi ettepaneku hinnata terviklikult vajadust määrata elektriga varustavaid objekte riigikaitseobjektiks. Riigikaitseobjekti staatuse alusel kehtestatakse objektil selle kaitse kord, mis näeb ette ka selle füüsilise kaitse.
Elektriga varustava objekti määramine alaliseks riigikaitseobjektiks peaks alguse saama kliimaministeeriumist, kelle asi on koguda elutähtsa teenuse osutajatelt kokku info teenuse osutamiseks oluliste objektide kohta, analüüsida saadud infot ning teha ettepanekud siseministeeriumile, kes otsustab alalise riigikaitseobjekti määramise vajaduse. Otsuse riigikaitseobjektiks määramise kohta teeb aga valitsus.
Elektriga varustamise kui elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektide nimekirja täiendamise vajadust pole asjaga puutumuses olevad ministeeriumid – kliimaministeerium (kuni 2023. aasta keskpaigani oli elektriga varustamise teema eest vastutaja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium) ega siseministeerium – näinud alates aastast 2017, kui see üks praegune elektriga varustamise seisukohalt oluline objekt riigikaitseobjekti staatuse sai, märkis riigikontroll.
Siseministeerium ei osanud auditi käigus tagantjärele selgitada, miks ei otsustatud toona ühtegi teist objekti riigikaitseobjektiks määrata, kuigi hindamismetoodika järgi oli samaväärseid objekte veel teisigi. Toona asjaga tegelnud ametnikud enam siseministeeriumis ei tööta ning ministeeriumil puuduvad toonase otsustusprotsessiga seonduvad dokumendid.
Riigikaitseobjektiks kuulutamine ei ole alati vajalik
Riigikontrolli arvates ei ole siiski selleks, et Eesti elektrivarustust tagavad ettevõtted ise rakendaksid riigikaitseobjektidega sarnaseid põhimõtteid, tingimata tarvis neid objekte määrata riigikaitseobjektiks.
Küll aga soovitas riigikontroll kliimaministeeriumil kokku koguda sisulise teabe nii füüsilise ründe ohtude kui ka võimalike rünnete vastaste meetmete kohta ning jagada seda infot elektriettevõtjatega. Nii saaksid ettevõtted seda teavet kasutada juba konkreetselt ühe või teise objekti kaitseks sobivate meetmete väljavalimisel ja rakendamisel.
Kliimaminister ja siseminister vastasid, et riigikaitseobjektide loetelu ülevaatamine ja uuendamine on plaanis 2025. aastal. Samuti märkisid nad, elektriettevõtja võib riigikaitseobjektidega sarnaseid põhimõtteid rakendada ka neil kriitilistel objektidel, mis ei ole määratud riigikaitseobjektiks.
Riigikontroll rõhutab, et kuna riigikaitseobjektidele mõeldud miinimum- ja lisaturvameetmed pole avalik teave, siis tuleks esmalt siseministril ja kliimaministril leida võimalused, kuidas neid meetmeid elektriettevõtjatele tutvustada ning vajaduse korral ettevõtteid ka nende rakendamisel nõustada.
Riigikontroll hindas kolmapäeval osaliselt avaldatud auditi käigus, kuidas on elektriga varustavate oluliste objektide vastu suunatud füüsiliste rünnete kaitseks valmistunud põhivõrguettevõtja AS Elering, jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi OÜ ning elektritootja AS Enefit Power. Riigikontrolli auditi valimis oli viis objekti (sellelaadseid objekte on tegelikkuses rohkem), millest üks ehk ASi Elering objekt on määratud elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektiks ning neli on elektriettevõtjad oma toimepidevuse riskianalüüsides ise nimetanud kriitilise tegevuse toimimiseks vajalikeks objektideks.
Riigikontroll auditeeris, kas on rakendatud meetmeid, et tagada Eestit elektriga varustavate oluliste objektide turvalisus. Elektriga varustamise teenuse katkemisel on väga suur mõju riigi toimimisele, teistele elutähtsatele teenustele ja elanikkonnale. Seega on tähtis, et elektriga varustavate oluliste objektide puhul oleks tagatud nende füüsiline turvalisus.
Auditis on käsitletud väliseid füüsilisi ründeid, milleks võivad olla näiteks vandalism, vargus, meeleavalduse üleminek organiseerimata massiründeks, üksiküritaja rünnak, planeeritud rünnak nagu äkkrünnak või lõhkekeha plahvatus , ohtlik saadetis (kiri, pakk vms), rünnak ventilatsiooni kaudu, rünnak eriüksuse või sõjalise väljaõppega isikute poolt.
Aruande täistekstile on kehtestatud viieks aastaks juurdepääsupiirang tasemega "Asutusesiseseks kasutamiseks". Avalikuks kasutamiseks on ainult aruande kokkuvõte.
Kontrolör: nimekirja panek võimaldaks firmadel saada julgeolekuinfot
Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen rääkis kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis+", et riigikaitseliste objektide nimekirja lülitamine annaks nende objektide omanikfirmade juhtidele võimaluse saada Eesti julgeolekuasutustelt paremaid nõuandeid nende kaitsmiseks.
"Me näeme murekohana, et riigikaitseobjektide omanikud teevad koostööd ka Eesti julgeolekuasutustega, kus on väga hea informeeritus sellest, mis rünnakud on tõenäolisemad, mis on asjakohased meetmed rünnakute vastu valmistumiseks, millised meetmed on tõhusad, millised mitte. Need objektid, mis sinna riigikaitse objektide nimekirja ei kuulu, nende objektide omanikud seda infot ei saa. Sellisel juhul peavad ettevõtete juhtkonnad ise otsustama, mida võtta – mida jätta. Ja ma rõhutan, et me ei räägi enam sellistest tavapärastest füüsilistest rünnakutest nagu väike vargus, vaid võime rääkida ka ettekavatsetud rünnakutest eesmärgiga olulised elektrisüsteemid rivist välja lüüa," selgitas peakontrolör.
Metsalu-Nurminen rõhutas, et ettevõtet juhid, kellele kuuluvad objektid ei ole nimekirjas, tegelevad ka praegu nende kaitsega ning elementaarsed, baasilised füüsilise turbe nõuded on täidetud.
"Küsimus on lihtsalt selles, et objektil, mis on riigikaitse objekt, on nõuded kõrgemad kui teistel. Aga samas kui vaatame laia pilti, siis elektriga varustatuse seisukohalt on kõik objektid tähtsad. Ja meis tekitaski küsimusi see, et miks on osadel objektidel karmimad nõuded, aga teised objektid sõltuvad sellest, kui palju on ettevõtte juhkonnal teavet võimalike ohtude ja parimate kaitsemeetmete kohta," kirjeldas auditi koostamist juhtinud peakontrolör.
Ta lisas, et auditi käigus ei saadud selgust, miks otsustati 2017. aastal kehtestada riigikaitseobjektiks ainult on energiaobjekt.
Peakontrolör ütles ka, et audit ei käsitlenud veealuse energiataristu turvalisust.
Ettevõtete juhtkondadele antud soovitustes rõhutati, et lisaks kaitsemeetmete rakendamisele oleks hea neid ka õppustel testida – kas need ka toimivad ja kas organisatsiooni töötajad on suutelised neid rakendama.
Auditi ajal on see teema muutunud kliimaministeeriumis, mis on valdkonnas juhtiv ametkond, olulisemaks, seal on parandatud oma ekspertteadmisi, suhtlus energiaettevõtetega on muutunud tihedamaks, ütles peakontrolör. Küsimus on nüüd, kuhu peaksid ettevõtted investeerima, et võimalikult tõhusalt turvalisust parandada, aga selleks oleks vaja rohkem juhte informeerida – mis ohud neid võivad ees oodata ja mis meetmed selle tõrjumiseks on kõige tõhusamad.
Metsalu-Nurminen kinnitas, et riigikontroll kavatseb auditi järeldustega tegelemisel silma peal hoida ning kliima- ja siseministeerium on ka juba öelnud, et võib-olla oleks vaja riigikaitseobjektide nimekirjale uuesti otsa vaadata ja hinnata, kas on sealt midagi välja jäänud. "See töö lubati 2025. aastal ära teha ja kindlasti me tuleme selle juurde tagasi ja vaatama mis sellest nimekirja ülevaatamisest sai ja mis on argumendid, kui objektid jäetakse nimekirjast välja," rääkis ta.
Reinsalu sooviks riigikaitseliste objektide loendit pikendada
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et tema hinnangul tuleks riigikaitseliste energiaobjektide loendit laiendada.
"Ma arvan, et me peame selle taristu julgeolekusse panustama. Mind üllatas tõdemus, et meil vastutab sellise elutähtsa teenuse nagu elektrivarustus eest kliimaministeerium. Ja kui tõdemus on pärast BaltiConnectori purustamist, et tegelikult ei nähta vajadust riigikaitseliste objektide loendit suurendada, sealhulgas ka veealuse taristu puhul, siis see ei ole relevantne diagnoos," rääkis Reinsalu ERR-i raadiouudistele.
"Praeguses ohuolukorras, kus julgeolekuasutused kogu Euroopas on sisuliselt andnud punase terrorihoiatuse Venemaa tegevuse suhtes, ma arvan, et sellises käsitluses, et objektide omanikud, olgu ta riigi- või eraettevõte, vastutavad omanikuna nende valve eest – ei ole piisav nõuete tase. Ma arvan, et siin on põhjust praegu esitada kriitilisi küsimusi ja ma arvan, et valitsusel on vaja teha need järeldused, et me käsitleks kriitilist energiataristut ikkagi riigikaitseliste objektidena," jätkas ta.
Reinsalu sõnul ei ole see koalitsiooni või opositsiooni positsioon, vaid kõik poliitilised jõud peaksid olema ühtsed tegutsema venitusteta.
Toimetaja: Mait Ots, Margitta Otsmaa, Uku Toom