"Muutused turul annavad alust oodata 2025. aastal soodsamat elektrihinda kui oli 2024. aastal," ütles Alender ERR-ile.

"Tänase seisuga on 2024. aasta keskmine börsihind 87,37 eurot megavatt-tunnist, 2023. aastal 90,78 eurot megavatt-tunnist. Tänu uutele taastuvelektri tootmisseadmetele on vähenenud ka elektri börsihind. Kui 2023. aasta alguses oli Eestis ca 337 megavatti tuuleparke ning ca 510 megavatti päikeseparke, siis 2024. aasta lõpuks on meil tuuleparke 700 megavatti ja päikeseparke 1100 megavatti. See on võimaldanud madalamat hinda juba 2024. aastal ning surub hinda alla ka 2025. aastal," selgitas minister.

Kvoodikaubanduse lõpetamist Alender muutunud riskantsetes oludes, kus on ohus Eesti välisühendused, mõistlikuks ei pea.

"Ei kunagi enam üksi - on põhimõte, mis on Eesti huvides. Need, kes saboteerivad sooviksid küll, et me oleks üksi. Eesti on osa Euroopa Liidust ja Euroopa Liidu ühisturust, sh elektriturust ja see on kindlasti meie huvides," lausus Alender.

"Alustuseks peame mõistma, et kvoodikaubanduse süsteemist loobumine tähendaks loobumist ka Euroopa Liidu liikmelisusest, mis ei ole Eesti huvides," lisas ta.

"Eesti saab heitkogustega kauplemise süsteemist tulu, mida kasutatakse energiatõhususe suurendamise ja puhtale energiale ülemineku toetamiseks, need mõlemad aitavad kulu elektrile alla tuua ja puhast majandust kasvule," rääkis Alender.

Alenderi sõnul teenib Eesti aastas ca 200 miljonit enampakkumistulu, lisaks saab veel täiendavat rahastust ka moderniseerimisfondist, mida on perioodil 2021 kuni 2030 rohkem kui pool miljardit eurot. 

Kauplemissüsteemist loobumine ei toeta Alenderi sõnul ka varustuskindlust. "2024 oli Eesti jaoks taastuvenergia rekordaasta – nii tuule- kui päikseelektri võimsus kasvas jõudsalt. Vaatamata sellele, et Estlink oli seitse kuud paranduses, oli elekter odavam kui 2023. aastal. Mis on hea kliimale, on hea rahakotile," sõnas Alender.

"On hädavajalik, et Eesti mitte ainult ei jätkaks kvoodikaubanduse süsteemi kasutamist, vaid kasutaks saadavat tulu võimalikult sihipäraselt, et tõsta oma positsiooni puhta energia tootmise valdkonnas ning vajadusel ka tarbijatele hinnatõusude kompenseerimisel – viimane saab aga olla ajutine meede ja kõrvalt tuleb tegeleda pikaajaliste lahendustega. Süsteemis osalemine on jätkusuutlikkuse küsimus nii meie energiataristule kui majandusmudelile," kommenteeris Alender.

Alender lisas, et varasemalt on ETS-ist lahkunud ainult üks riik – Suurbritannia, lahkudes Euroopa Liidust. "Kuid ka nemad lõid seejärel oma kohaliku ETS-i."

Elering: Estlink 2 rikke hinnamõju on tunda siis kui taastuvenergiat on vähe

Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja ütles ERR-ile, et eelmisel rikkeperioodil, kui Estlink 2 oli tööst väljas umbes seitse kuud, oli tema hinnangul keskmine hinnamõju elektri lõpphinnale koos elektrienergia hinna, kaasnevate riiklike tasudega ja võrgutasuga eratarbijal 10 protsenti.

"Ehk siis elektrienergia lõpphind oli ca 20 eurot megavatt-tunnist kallim. Loomulikult on tegu n-ö tagasivaatepeeglisse vaatamisega ja hinnamõju võib uuel perioodil erineda eelnevast korrast," tõi Kebja välja.

Kebja märkis, et Estlink 2 rikkel võib olla mõju elektri börsihinnale Eestis ja teistes Balti riikides siis kui taastuvenergiat on vähe.

"Kui taastuvenergiat on Balti riikides parajasti palju, ei ole Eesti-Soome ühendusel olulist hinnamõju. Hinnamõju hakkab pigem ilmnema olukordades, kus taastuvelektri toodang on madal. Sellisel juhul sõltub hind Baltimaade gaasielektrijaamadest ja Eesti põlevkivijaamadest," ütles Kebja.

"Selle aasta esimese poole kogemusest lähtudes võib eeldada, et hind on Balti riikides mõnevõrra kõrgem kui Põhjamaades. Samas tipukoormuse perioodil võib hind olla ka Põhjamaadega võrreldes madalam, kuna tipuperioodil on tekkinud defitsiit ka Soomes ja elekter on liikunud Balti riikidest Soome suunas," lausus Kebja.

ERR küsis, kas viimased intsidendid merealuse taristu lõhkumisega on andnud põhjust Eleringil koostada uus varustuskindluse raport, mis neid riske põhjalikumalt arvesse võtaks.

"Varustuskindluse raportis on juba olemas riskihinnangud ning see võtab arvesse kahe suurima elektrisüsteemi elemendi avariilisust. Elering on aruandes arvestanud pikaajalise alalisvoolu kaabli rikkega, aga hindab uue info valguses riskid veelgi detailsemalt üle," vastas Kebja.

ERR küsis Kebjalt üle, mida see riskide üle hindamine täpsemalt tähendab ja milles see lõpptulemusena täpselt kajastub. "Vastavalt detailsemale analüüsile võivad täieneda soovitused varustuskindluse riske maandavate meetmete osas," täpsustas Kebja.​