Mullusega kasvas rahvaarv Harjumaal 1897 inimese võrra, seda koos Tallinnaga. Pealinna rahvaarv kasvas aastaga 256 inimese võrra ning on 1. jaanuari seisuga 461 602. Kui Tallinn maha arvata, elab ülejäänud Harjumaal 187 469 inimest, näitavad siseministeeriumi andmed.

Tartumaa elanikkond kasvas aastaga 777 inimese võrra, 162 734 inimeseni. Sealhulgas on ka Tartu linn, mille elanike arv aga aastaga hoopis kahanes, 13 inimese võrra. Tartumaa omavalitsusest olid suurimad kasvajad Kambja vald (+320), Luunja vald (+178) ja Tartu vald (+172).

Hiiumaal, mis koosneb ühest vallast, kasvas elanikkond 20 inimese võrra ning seal on elanike arv 1. jaanuari seisuga 9778 inimest. Hiiumaa naabritel, Saaremaal, kahanes elanikkond 49 inimese võrra.

Arvuliselt kasvas Eesti omavalitsusest enim rahvaarv kahes Harjumaa vallas: Rae vallas 410 ja Harku vallas 403 inimese võrra. Protsentuaalselt aga kasvas rahvaarv enim Kiili vallas, kus aastaga lisandus senisele 6791 inimesele 330 ehk kasv oli veidi alla viie protsendi.

Ida-Virumaa linnad kaotavad elanikke

Ülejäänud Eesti maakondades jäi siseministeeriumi andmetel rahvast vähemaks. Enim kaotas elanikke Ida-Virumaa, mille rahvaarv kahanes 1794 inimese võrra. Mujal maakondades jäi kahanemine 542 (Lääne-Virumaa) ja 49 (Saaremaa) vahele.

Ida-Virumaal kahanes elanikkond kõigis suuremates linnades: Narvas lausa 836, Kohtla-Järvel 417 ja Sillamäel 197 inimese võrra. Vaid Narva-Jõesuus jäi elanike arv põhimõtteliselt samaks, kasvades nelja inimese võrra.

Teistes Eesti suuremates linnades näitas elanike arv samuti kahanemist: Pärnus jäi elanikke vähemaks 73, Haapsalus 176, Rakveres 152, Viljandis 50 ja Võrus 128 inimese võrra.

Kõigi kohalike omavalitsuste peale kahanes mullu elanike arv 2750 inimese võrra. Tegu on siseministeeriumi kogutava statistikaga, Eesti elanike arvust annab täpsema ülevaate statistikaamet.