Gauss rääkis Läti televisiooni hommikusaates, et lennunduses tuleb lendude ärajäämist ette eri põhjustel. Ta selgitas, et enne jõule sai Air Baltic mootoritootjalt järjekordse iganädalase tööde prognoosi ning paistis, et mootoreid napib veelgi rohkem, kui varem ennustati. Seetõttu pidi firma tegema otsuse, millised lennud tühistada ning milliseid lepinguid lennujaamadega sõlmida saabumis- ja väljumisaegade osas.

Ta selgitas, et lennufirma peab hindama paljusid tegureid, et otsustada, millised lennud tühistada, kuna iga lennu ärajäämine mõjutab ka teisi lende ning lisaks peab otsus olema ka majanduslikult põhjendatud. Seetõttu anti lendude ärajäämisest teada võimalikult vara – juba 2. jaanuaril. Gauss ütles, et lennufirma püüab juba pileti ostnud reisijaid aidata sihtkohta jõudmisel, pakkudes neile võimalikke ümberistumisi, kuid lennufirmal on siiski õigus lennu ärajäämisest ette teatada ja piletite eest raha tagastada.

Gauss rääkis ka, et kuigi firma pidi mootoriprobleemide tõttu mitmed lennud tühistama, jäävad pikaajalised rendilepingud kehtima.

Air Baltic oli varem just pikendanud oma koostööd Saksa lennufirmaga Lufthansa järgmiseks kolmeks aastaks, liisides oma lennukid ettevõttele koos meeskondadega. Kokkulepe tugevdab arvamust, et Lufthansa võib olla Air Balticu potentsiaalne investor, enne kui firma börsile läheb.

Küsimusele, miks ta lendamise asemel lennukeid välja rendib, vastas Gauss, et praegune Air Balticu ärimudel näeb ette keskendumist kahele tegevusele – lennukite rentimisele koos meeskondadega ja oma lendude korraldamist. Tema sõnul on lennukite rentimine äri tulusam pool.

"Meil on lepingud ja kui me need lennukid lihtsalt tagasi võtaksime, oleksid leppetrahvid palju suuremad kui lendude tühistamistest saadav kahju," selgitas Gauss.

Samal ajal lubas Gauss Air Balticut edasi arendada, kasutades selleks eelnimetatud kahte ärimudelit.

Gauss: poliitikud kahjustavad firmat

Kommenteerides poliitikute väljaütlemisi ettevõtte juhtkonna võimaliku vahetumise kohta, ütles Gauss, et Air Balticut juhtides on ta näinud, kuidas paljud poliitikud tulevad ja lähevad ning töötanud nii, et nad mõistaksid, mida firma teeb, aga kui majandusminister ütleb, et Gauss tuleks vallandada, on see poliitika.

"Ma ei ole poliitik, ma olen edukas lennufirma juht," ütles Gauss. Ta lisas, et peaks keskenduma lennufirma töötajate ja reisijate huvidele. "Ma ei suuda jälgida kogu müra, mis minu ümber toimub, ma tean, et poliitikud vaidlevad, võib-olla sellepärast, et valimised on tulemas," märkis Gauss.

Samas lisas ta, et pole mitte kusagil mujal näinud, et need, kes firmat omavad – poliitikud, kes esindavad omanikku, riiki –  sellele nii palju kahju teevad, kusjuures kahjustavad ka opositsioonipoliitikud. "Ma ei saa seda muuta, [..] aga ma keskendun Air Balticule, ma ei tegele poliitikaga, mind võeti tööle juhtima Air Balticut," ütles Gauss.

Riigilt raha küsida pole plaanis

Gauss selgitas, et ettevõtte raske olukord on tingitud paljudest minevikust pärit võlgadest ja kahjudest koroonapandeemia piirangute ajal, kuid märkis, et praegu pole plaanis lisaraha saamiseks valitsuse poole pöörduda.

Sellest oli varem rääkinud Air Balticu nõukogu esimees Klavs Vasks, kes ütles, et praegused võlakirjakohustused ja nende intressimäärad ei ole Air Balticu pikaajaliseks toimimiseks jätkusuutlikud, mistõttu on uued kapitaliinvesteeringud riigilt tõenäoliselt vältimatud.

Kohustuste täitmiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ei saa Air Baltic aastaid kogunenud negatiivse omakapitaliga edasi tegutseda, viitas Vasks ja lisas, et seetõttu on riigi täiendav kapitaliinvesteering suure tõenäosusega vältimatu, kui riik pole just valmis oma investeeringust teiste investorite hüvanguks loobuma.

Gauss selgitas LTV-le antud intervjuus, et suure tõenäosusega mõtles nõukogu juht, et kui keegi ei taha Air Balticusse investeerida ja kui investoreid ei tule, siis tuleb edasise üle otsustada aktsionäridel.

"Peame minema börsile, saama raha rahvusvahelistelt investoritelt, mitte valitsuselt," rääkis Gauss oma nägemusest ja märkis, et ta ei kavatse valitsuselt lisaraha küsida.

Ta lisas aga, et selleks peab tulema positiivseid uudiseid, ning avaldas lootust, et sel aastal õnnestub see ka saavutada.  

Air Baltic teatas tuhandete lendude ärajäämisest

Air Baltic teatas eelmisel nädalal, et tühistab 2025. aasta suvehooajal lennukimootorite planeeritust pikemaks veniva hoolduse tõttu kokku 4670 lendu. Mõjutatud reisijatel on võimalik oma lende ümber broneerida või saada kogu raha tagasi. Seepeale teatas Riia lennujaam, et lendude ärajäämine vähendab lennujaama eelarvesse planeeritud tulusid.

Air Balticu teade tekitas reisijates rahulolematust ja sellele reageerisid ka Läti poliitikud – majandusminister teatas, et Air Balticu juht Gauss tuleb vallandada, transpordiminister aga lubas, et Air Balticu juhatuse töö võetakse vaatluse alla.

Valdkonna eksperdid avaldasid teate järel arvamust, et Air Balticu  lennud tühistatakse kahjumlike lendude vähendamiseks enne aktsiate avalikku pakkumist.

Läti riigile kuulub 97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest, finantsinvestorile, Taani ärimehele Lars Tusenile kuuluv ettevõte Aircraft Leasing 1 omab aga 2,03 protsenti Air Balticust.