Air Baltic tühistab 19 liini, Tallinnast lõppeb lendamine Dubrovnikusse
Läti lennufirma Air Baltic tühistab lennukite hooldusprotsessi venimisele viidates 2025. aasta suvehooajal 19 lennuliini, mis tähendab, et ära jääb 4670 lendu. Eestist lõppevad Air Balticu lennud Horvaatiasse Dubrovnikusse ja väheneb väljumiste arv Kopenhaagenisse.
Ettevõtte teatel on tühistamiste põhjus ootamatud viivitused ja mootorite pikenenud hooldusprotsessid tarnija Pratt & Whitney poolt.
"Mootorite tootja suutmatus täita hoolduskohustusi õigeaegselt on mõjutanud Air Balticu Airbus A220-300 lennukipargi tegevusvõimekust, sundides lennufirmat tegema muudatusi oma suvehooaja graafikusse," seisab Air Balticu teates.
Lennufirma on saanud Pratt & Whitneylt info, et osa nende A220-300 lennukitest jääb tänavu mootorite puuduse tõttu maapinnale. Selle tulemusel tühistab lennufirma 19 liini ja vähendab lendude sagedust 21 liinil oma erinevates baasides. Kokku tühistatakse 4670 lendu, mis mõjutab hinnanguliselt 67 160 reisijat.
Seda, millised lennuliinid Eestist ära jäävad, ettevõte ise ei täpsustanud.
Tallinna lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe ütles ERR-ile, et lennugraafiku muudatused puudutavad Tallinna kahe liini osas. Plaanitud Hamburgi liini 2025. aasta suvel ei avata ning Dubrovniku liin suletakse. Pärgmäe märkis, et avab Air Baltic suvel täiesti uued liinid Barcelonasse, Reykjavikki ja Tiranasse.
Lisaks väheneb lendude arv Kopenhaagenisse kuuelt korralt nädalas neljale. Täienduseks Kopenhaagenit puudutavale otsusele teatas aga lennujaam, et SAS samas suurendab samal liinil lendude sagedust 14 lennuni nädalas. Lennujaam kinnitas, et Air Baltic ei muuda Tallinna osas oma strateegiat, jätab Tallinna baseeruma neli lennukit ning jätkab lendamist 28 liinil.
Läti transpordiminister Kaspars Briškens kritiseeris sotsiaalmeedias Air Balticu kommunikatsioonistrateegiat, öeldes, et transpordiministeerium on andnud ettevõtte juhatusele suunise oma otsust põhjendada. "Ettevõtte juhtkonna puhul on täiesti vastuvõetamatu vältida oma otsuste selgitamist avalikult," kirjutas Briškens.
Satiksmes ministrija ir uzdevusi airBaltic padomei nekavējoties skaidrot apjomīgās reisu atcelšanas lēmuma pamatojamību un ietekmi uz Latvijas savienojamību. Kategoriski nepieņemama ir uzņēmuma vadības izvairīšanas no šo savu lēmumu publiskas skaidrošanas.
— Kaspars Briškens (@Briskens) January 2, 2025
Vienlaikus atgādinām,…
Reisifirma ennustab lennupiletite hindade tõusu
Estraveli lennupiletite ja reisikindlustuse müügidirektor Mauri Saarend ütles ERR-ile, et Air Balticu neljapäevane teade tuli neile üllatusena ning ka nemad ootavad ärevusega infot, milliseid liine täpsemalt see uudis puudutab.
"Oli teada, et neil probleemid on mootorite hooldusega, aga meie info kohaselt nad pidid võtma muudelt lennufirmadelt asenduslennukeid, mida on ka varem tehtud. See, et nüüd liine nii massiliselt tühistatakse, on ikkagi suhteliselt ebaharilik," nentis Estraveli esindaja.
Saarend möönis, et lennufirma otsusel mingi mõju kindlasti turule on ja see mõju ei ole positiivne eelkõige kliendi seisukohast. Arvestades, et ühes lennukis on 145 kohta ning Air Balticu teate kohaselt puudutab otsus 4670 lendu, tähendab see mõju enam kui poolele miljonile inimesele.
"Me teame, et kui pakkumine väheneb, siis ju hinnad tõusevad ehk inimesed, kes tahavad suvel reisile minna, peaksid siis ilmselt arvestama, et kui variante on vähem, siis on ka võimalik alles olevate kohtade eest rohkem raha küsida."
Juba pileti ette ostnud inimeste puhul on Saarendi sõnul kaks varianti. Kui näiteks Air Baltic võtab Tallinnast algava lennu maha, aga sinnasamasse sihtkohta saab minna läbi Riia, siis võib selle pileti ümber teha läbi Riia ilma lisamaksuta.
Aga kui mingisse sihtkohta Air Baltic mujalt üldse ei lenda, siis on ainuke variant raha tagasi saada. "Siis jällegi kliendi vaatest sõltub edasine sellest, kas tal on õigeaegselt tehtud hea ja piisava kattega reisitõrkekindlustus. Kui tal on selline reisitõrkekindlustus, mis katab ka lennufirmade korralised graafikumuutused, siis ei ole suurt probleemi, siis kindlustus maksab vahe Air Balticu pileti eest tagasisaadava raha ja uue pileti hinna vahel kinni."
Lennundusekspert Sven Kukemelk rääkis kolmapäeval, kuidas Eestil puudub reaalne plaan olukorraks, kus Air Baltic peaks märkimisväärselt lennusihtkohti Tallinnast koomale tõmbama. Air Balticu kaudu lendab Tallinna lennujaamas iga neljas reisija.
Klientidel, kelle broneeringuid muudatused mõjutavad, soovitab Air Baltic oma broneeringuid kontrollida firma kodulehelt. Neljapäeval oli aga jätkuvalt võimalik Air Balticu kodulehelt osta lennupileteid Tallinnast Dubrovnikusse.
Air Baltic teenindab enam kui 130 lennuliini Riiast, Tallinnast, Vilniusest, Tamperest ja hooajaliselt Gran Canarialt.
Air Balticu möödunud aasta esimese üheksa kuu kahjum oli 49 miljonit eurot. Lennufirmat kasutab iga neljas Tallinna lennujaama külastaja.
Läti valitsus ja Air Balticu nõukogu juht süüdistavad teineteist
Läti transpordiminister Kaspars Briškens nõudis neljapäeval sotsiaalmeedias, et Air Balticu juhid rahvale olukorda selgitaksid. Varem on ta öelnud, et nood peaksid ka oma töö eest vastutuse võtma. Päeva edenedes liitus kriitikaga ka majandusminister Viktors Valainis.
Air Balticu nõukogu esimees Klavs Vasks tegi omakorda sotsiaalmeediasse postituse, kus süüdistab hoopis valitsust rahvale valeinfo andmises. Ühtlasi teatas Vasks, et läbirääkimised strateegilise investoriga pole edenenud nii ladusalt kui sooviti.
Viibib ka Air Balticu aktsiate noteerimine börsil – nõukogu esimehe sõnul ei juhtu see varem kui kevadel. Ja et omakapital on aastaid negatiivne, võib vaja minna veel riigi raha.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Indrek Kiisler, Ragnar Kond, Merili Nael