Valainise sõnul peaks firmat juhtima keegi teine. 

"Selles olukorras peab vastutuse võtma ettevõtte tegevjuht. Ettevõte on väga hea, kuid avalikkuse usaldus ettevõtte juhtkonna vastu on juba mõnda aega olnud kadunud ja ainus võimalus usaldust taastada on uue juhtkonna ametisse nimetamine," rääkis Valainis.

Ajakirjanikud uurisid, kas see tähendab nii firma juhatuse kui ka nõukogu väljavahetamist. Minister ütles, et tegevjuhtimine on juhatuse ülesanne. Läti tahtis eelmisel aastal lennufirma viia ka börsile. Seda ei juhtunud, vahendas LSM.

"Seda (aktsiate avalik pakkumine ehk IPO) lükatakse pidevalt edasi. See olukord (ärajäänud lennud) pole tekkinud iseenesest, see on juhatuse otsus ja juhatuse äriplaan. Nähes, kuidas firma areneb, siis on mul on tekkinud põhimõttelised küsimused, kas seda äriplaani üldse viiaksegi ellu," rääkis Valainis. 

Neljapäeval selgus, et Air Baltic tühistab lennukite hooldusprotsessi venimisele viidates 2025. aasta suvehooajal 19 lennuliini, mis tähendab, et ära jääb 4670 lendu. Ettevõtte teatel on tühistamiste põhjus ootamatud viivitused ja mootorite pikenenud hooldusprotsessid tarnija Pratt & Whitney poolt.

Samas lennutööstuse sektori eksperdid ütlesid Läti raadiole, et nende hinnangul otsustas firma lennud tühistada, kuna tahtis enne IPO-t vähendada kahjumis olevate lendude hulka. 

"Pole vaja lennata pooltühjade lennukitega. Kui nad tahavad enne börsile minekut firmat (investoritele) meelepärasemaks muuta, pidid nad seda tegema," ütles BalticTrawelnewsi juht Aivars Mackevičs. 

Investeerimispankur Girts Rungainis tõi välja, et lennundussektor on viimastel aastatel seisnud silmitsi suurte väljakutsetega, nüüd tuleb tegeleda tagajärgedega. Ka ajakirjanik  Guna Gleizde ütles, et tõenäoliselt üritab Air Baltic enne börsile minekut vabaneda kahjumit toovatest lendudest.