Läti koalitsiooninõukogu leidis, et viis, kuidas Air Baltic mootorihoolduse venimise tõttu ärajäävatest lendudest teada andis, oli halb, sest ettevõtte juhid ei selgitanud olukorda.

Kuigi majandusminister Viktors Valainis on nõudnud Air Balticu juhtkonna väljavahetamist, üritasid valitsuse teised osalised pigem lennufirma ümber kuhjunud poliitilisi pingeid vähemaks võtta.

"21. jaanuariks kutsus transpordiminister kokku aktsionäride üldkoosoleku. Seal tuleks hinnata ka praeguse juhtkonna tööd. Kuid tervikuna soovime näha, et Air Baltic jätkaks oma tööd ja teeks seda hästi. Air Baltic on meile väga tähtis – et see tegutseks ja veaks nii Läti enda kui ka teisi reisijaid," ütles Läti peaminister Evika Silina.

Air Balticu tegevjuht Martin Gauss ilmus aga esmaspäeva hommikul ehk neli päeva pärast lendude tühistamise teadet Läti Televisioonis rahva ette ja ütles, et poliitikud teevad IPO-ks valmistuvale firmale halba.

"Ma pole kusagil mujal näinud, et omanike esindajad ehk siis poliitikud teeks riigi tugevale ettevõttele nii palju kahju. Kujutage ette, et teile kuulub midagi ja te pidevalt kahjustate seda. Seda teeb isegi valitsus, rääkimata opositsioonist iga päev. See oleks igale maailma riigile väga tavatu," sõnas Gauss.

"Riik kui hoolas peremees ja aktsionär on teinud omalt poolt kõik, mida ettevõte ja selle konsultandid on meilt palunud, et jõuaksime strateegilise investoriga kokkuleppele ja saaksime kaasata erakapitali. Praegu ootame tulemusi. Kui peaks algsete plaanidega võrreldes olema muutusi, on nõukogul, eriti just nõukogul ülesanne selgitada, millised on teised võimalused," rääkis Läti transpordiminister Kaspars Briškens.

Lätis küsitakse, miks rendib Air Baltic 21 lennukit Lufthansale, kui oma lendudeks õhusõidukeid napib.

"Koroonaajast alates oleme muutnud oma äriplaani ja nüüd koosneb see kahest osast. Üks on see, et inimesed ostavad pileteid ja lendavad Air Balticu lennukitega, tagamaks Balti riikide jaoks vajalikud ühendused. Kuid teine ja väga kasumlik osa meie jaoks on rentida lennukeid teistele lennufirmadele," ütles Gauss.

Martin Gauss kinnitas esmaspäeval, et praegu lennufirma riigilt rahalist lisatuge ei vaja.

Silina: valitsus lisaraha Ais Balticusse ei pane

Läti peaminister Evika Silina ütles esmaspäeva õhtul, et valitsus ei hakka Air Balticusse rohkem raha panema, kuna seda ei luba ka Euroopa Liidu reeglid. Samuti ei sekku valitsus otseselt ettevõtte juhtimisse.

"Tegemist on pooleldi eraettevõttega ja valitsus ei juhi otseselt Air Balticut. Selgelt on Air Baltic meie jaoks strateegilise tähtsusega ettevõte ja oleme kõike seal toimuvat alati väga tähelepanelikult jälginud. Õhus on palju kuulujutte, aga tuleb aru saada, et konkurentsitingimused sellel turul on väga karmid. Siiski on selge, et iga ettevõte vajab alati lisainvesteeringuid, et olla edukas. Aga ma meenutan, et Euroopa Komisjon ütles kunagi, et riik ei saa enam lennufirmat otseselt toetada," rääkis Silina.

Läti transpordiminister Kaspars Briškens kutsus omalt poolt järgima hea valitsemistava põhimõtteid, mis tähendab, et juhatus vastutab oma tegevuse eest eelkõige ettevõtte nõukogu ees. Seetõttu on 21. jaanuaril toimuval aktsionäride koosolekul kavas hinnata ka Air Balticu nõukogu esimehe Klavs Vasksi tegevust.

Majandusminister Viktors Valainis Läti Roheliste ja Põllumeeste Liidust (ZZS) ütles siiski, et Gauss tuleks Air Balticu juhatuse esimehe kohal asendada kellegi teisega.