Enefit Greeni juhatuse esimehe Juhan Aguraiuja sõnul peab praeguses turuolukorras iga tootmismahu megavatt maksimaalselt väärtust looma.

"Meie tootmis- ja arendusportfell peab toetama ettevõtte pikaajalist arengut. See tähendab valmis varade kõrge töökindluse hoidmist, ehituses olevate projektide õigeaegset valmimist ja kõigi varade turupotentsiaali maksimeerimist," märkis Aguraiuja.

Aguraiuja sõnul on turuolukord varasemate aastatega võrreldes muutunud. Ta tõdes, et taastuvenergia tootmisvõimsusi on turul rohkem.

"Uued pargid toovad elektrihinda tarbijate jaoks madalamaks ja muudavad energiatootmist keskkonnasõbralikumaks, kuid mõjutavad ka järgmiste projektide tasuvust ja finantseerimist," märkis Aguraiuja.

Enefit Green tahab edasi liikuda kontsentreeritud portfelliga, et keskenduda strateegiliselt olulistele ja suurema tasuvusega tuule- ja hübriidparkide projektidele, lisas ettevõtte juht.

Muudatuste elluviimiseks kaasas Enefit Green Norra investeerimispanga Arctic Securities AS, et leida ostja Tolpanvaara tuulepargile (72 MW) Soomes ning otsida partnereid ettevõtte järgmise olulise projekti – Kelmė III tuulepargi (150 MW) – väljaehitamiseks Leedus.

Enefit Green on viimasel kolmel aastal ehitanud uusi tuule- ja päikeseparke ja laiendanud oma tootmisportfelli Soomest Poolani. Ettevõtte tootmisvarade kogumaht on kasvanud 2,4 korda, ulatudes praeguseks üle 1100 megavati (2021. aastal 457 megavatti).

Enefit Green on Eestis jõudnud Sopi-Tootsi tuulepargi (255 MW) ja Sopi päikeseelektrijaama (74 MW) rajamise lõpusirgele – mõlemad jaamad on juba alustanud täisvõimsusel elektritootmist. Leedus käib aktiivne ehitustegevus Kelmė I (80 MW) ja Kelmė II (87 MW) tuuleparkide rajamiseks ning Lätis Austrumi ja Dzērvesi päikeseelektrijaamade (17 MW) ehitamiseks.

Ettevõtte juht: üksik park ei ole piisava potentsiaaliga

Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja selgitas ERR-ile, et ei näe Soomes asuval Tolpanvaara tuulepargil, kuna see on sel turul ainus ettevõttele kuuluv park, sellist potentsiaali kui oma Balti riikides ja Poolas asuvatel arendustel ning seepärast otsitaksegi võimalust sellest soodsatel tingimustel vabanemiseks.

"Kui me vaatasime Soome parki ja võrdlesime oma Baltikumi ja Poola siis meeskondasid, meie pädevust, siis nägime, et meie tänane põhiline pädevus ja konkurentsieelis on tegutsemiseks Baltikumis ja Poolas ja me ei näe suuremat kasvupotentsiaali Soomes. Soome turg on tugevate kohalike tegijatega juba küllastunud ning meil ei ole nendega võrreldes seal konkurentsieeliseid ja seetõttu oleme otsustanud keskenduda rohkem tõesti oma tugevatele põhi-koduturgudele, nagu on Baltikum ja Poola," rääkis Aguraiuja.

Ta täpsustas, et Tolpanvaara park võiks olla sobiv täiendus Soome suurematele tegijatele tuuleenergia turul: "Soomes me näeme seda, et meie Tolpanvaara tuulepark on seal suhteliselt unikaalses kohas ja ta on hoopis teistsuguse tuuleprofiiliga kui teised Soome tuulepargid. Ehk siis ta võiks pakkuda neile, kellel täna juba on Soomes mujal – Soome on suur riik – teisi tuuleparke, siis ta võiks pakkuda neile toodangut aegadel, mil nende teised tuulepargid toodavad vähem. Ja see on täna nende eelis, kellel on rohkem parke kui meil."

Enefit Greeni juht võrdles seda olukorraga Balti riikides, kus kui Eestis on tuulevaikne, võib Leedus olla üpris tuuline. "Soome on niivõrd suur riik, ta on pikem ja suurem kui kogu Baltikum kokku. Nii et seal võivad need samad asjad hakata mängima, kui on rohkem parke. Aga kuna meil on seal üks park, siis ta meile seda eelist ei paku," tõdes Aguraiuja.

Küsimusele, et selline positsioon võiks anda Enefit Greenile võimaluse küsida oma pargi eest Soomes head hinda, vastas Aguraiuja: "Eks me seda lähmegi kaardistama, et mis me selle eest saame ja võrdleme seda selle väärtusega, mis meie sealt ootame. See on see hüpotees, mida me sinna täna testima läheme. Nui neljaks me seda müüma ei lähe, vaatame, mida meile pakutakse."

Aguraiuja likviidsusprobleemidest ei rääkinud

Viitele, et eelmise aasta lõpus kirjutas ERR ettevõtte likviidsusporobleemidest, ütles Aguraiuja: "ERR kirjutas eelkõige sellest, et Enefit Green on jõudnud ühe väga suure investeerimiskasvu tsükli lõpule, me oleme teinud palju investeeringuid – peaaegu miljardi jagu kokku – ning oleme jõudmas samal ajal turu muutustega sellisesse kohta, kus me peame keskenduma kõrgema väärtusega, kõrge kvaliteediga projektidele tulevikus. Ehk siis turg on jõudnud sinna kohta, kus enam ei saa laieneda lihtsalt igas suunas ja igat moodi, vaid tuleb väga vaadata iga projekti tasuvust ja selle kvaliteeti."

ERR teatas novembri keskel, et Enefit Green on teinud viimastel aastatel suuri investeeringuid uute taastuvenergia võimsuste turuletoomiseks ning lisaks tuleb neil ettemüügi kohustuste täitmiseks elektrit turult osta. Seetõttu on ettevõtte netovõlg hüppeliselt kasvanud, samas kui rahavood äritegevusest on kahanenud.

Aguraiuja sõnul ettemüügi kohustus, mis sundis Enefit Greeni ajal, kui tal enda toodangut ei olnud piisavalt, sõlmitud müügilepingute täitmiseks turul elektrit juurde ostma, nüüd leevenemas: "Tänaseks ongi see olukord muutunud. Nagu mainitud, projektid saavutavad iga päevaga järjest paremat toodangut, nii et ta läheb iga päevaga paremaks. Nüüd enam tulevikku vaadates ühtegi uut elektrimüügilepingut peale ei tule."

Võimalikest likviidsusprobleemidest ettevõtte juht ei rääkinud.