Riigikogu muutis mullu suvel elektrituruseadust, nii et alates 2025. aastast Iru elektrijaam enam koostootmistoetust ei saa. Elektrijaama omanik Eesti Energia tütarfirma Enefit Green leidis aga, et muudatus on põhiseaduse vastane ja pöördus arvamuse küsimiseks õiguskantsleri poole.

Ülle Madise jõudis samasugusele järeldusele: teisipäeval riigikogule saadetud seisukohas tõi ta välja, et elektrituruseaduse muudatus, mille kohaselt ei maksta taastuvenergia toetust elektritoojale, kui pole tõendatud, et jäätmete taaskasutus vastab seaduses paika pandud sihtarvudele, on vastuolus põhiseadusega.

"See tähendab, et elektritootja ei saa taastuvenergia toetust, kui riik ei ole suutnud saavutada olmejäätmete korduskasutusele ja ringlussevõtule seatud eesmärke," lausus Madise.

Ta märkis, et kuna muudatus kohaldub tagasiulatuvalt tootjale, kes juba saab taastuvenergia toetust, ei vasta see õiguspärase ootuse põhimõttele.

"Tootjad on toetuse saamise õiguse omandanud enne selle sätte jõustumist ega võinud ette näha sellise piirava tingimuse kehtestamist. See on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna riik oli varem kinnitanud, et toetust saab toetuse andmise ajal kehtinud tingimuste täitmise korral kogu toetusperioodi ehk 12 aasta vältel. Riik ei tohi käituda sõnamurdlikult," rõhutas õiguskantsler.

Madise sõnul ei olnud riigi kehtestatud toetuskavas ette nähtud võimalust, et toetuse tingimusi muudetakse toetuse maksmise ajal nii, et need piiravad toetuse saaja õigusi. Mullu suvel jõustunud muudatuses sisalduv tingimus oleks aga õiguspärane vaid juhul, kui see puudutaks ainult uute toetust andmist ega oleks tagasiulatuv.

"Paraku järeldub eelnõu materjalidest, et kõnealust piiravat tingimust rakendatakse ka juba toetust saavatele tootjatele. Sama on kinnitanud ka valdkonna eest vastutav kliimaministeerium," tõdes ta.

Madise tõi välja, et Eestis on ainult üks jäätmetest elektrienergiat tootev käitis, Iru soojuselektrijaam, ning selle toetamine lõpeb 2. juulil 2025. Kui peatada toetuse maksmine vahetult enne toetusperioodi lõppu, ei too see tema hinnangul kaasa jäätmete keskkonnasäästlikuma käitusviisi kasutuselevõtmist, küll aga rikub toetuse saaja õiguspärast ootust ning saadab turuosalistele signaali, et riiki ei saa usaldada.

Õiguskantsler lisas, et õiguspärase ootuse kaitse on eriti tugev siis, kui piiratakse tähtajalist õigust ning taastuvenergia toetus on tähtajaline õigus, sest seda makstakse 12 aastat.

"Õiguskindluse põhimõttega ei ole kooskõlas ka see, kui sätte kohaldumine ei ole üheselt selge ning sätte rakendamisel juhindutakse hoopis eelnõu koostamisel antud selgitustest," märkis Madise.

Õiguskantsler tõi välja sedagi, et tähtajalise toetuse saanud ja investeeringud teinud ettevõtjast ei sõltu mitte kuidagi see, kas inimesed prügi sorteerivad ja kui edukalt jäätmeid uute toodete valmistamiseks kasutatakse. Paraku on teada, et Eestile võetud jäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustust ei õnnestu täita ning seega võtab riik ettevõtjalt toetuse põhjusel, et on ise oma kohustused täitmata jätnud.

Madise sõnul pole küsimus üksnes Iru elektrijaamas, vaid õiguskindluses, mis on investeerimiskindluse seisukohalt oluline.

Selleks, et seadusemuudatus oleks põhiseadusega kooskõlas, tuleks Madise sõnul lisada seadusesse täpsustus, et piirangut kasutatakse ainult uute toetuste andmisel.

Õiguskantsleri sõnul langetab lõpliku otsuse vajadusel riigikohus.