Tekstiili kogutakse küll eraldi, kuid läheb see ikka põletusse
Alanud aastast on kõigis omavalitsustes kohustuslik tekstiilijäätmete eraldi kogumine. Tekstiilijäätmete töötlemiseks head lahendust aga ei ole.
Mitmel pool Eestis kogutakse müügikõlbulikke kasutatud riideid konteineritesse, millest 80 protsenti leiavad ka uue omaniku. Muud tekstiilijäätmed kogutakse samuti eraldi kokku, kuid nende ümbertöötlemiseks võimalusi napib. Näiteks Tartu jäätmejaamad koguvad linnast ja ümberkaudsetest valdadest nii taaskasutatavat kui ka muud tekstiili, kuid suuremas osas viiakse see katlasse põletusse.
"Laias laastus lähevad nad põletusse jah. Hetkel ongi see, et tohutu rõhk läheb kokku kogumisele, aga ka ilmselt Eesti üksi ei suuda mingit taaskasutusvõimekust luua. Siin tuleks regiooni peale mõelda, et kuidas nende tekstiilijäätmetega tegelikult saaks käituda nii, et sellest oleks võimalik midagi uuesti teha," rääkis Eesti Keskkonnateenuste lõuna regiooni juht Mart Laidmets.
Keskkonnateenused teevad maapiirkondades tegema tekstiilijäätmete kogumisringe, kus inimesed saavad oma vanu riideid ära anda. Tasuta kogumisringe teeb ka Tartu vald, kuid jäätmetega midagi edasi peale hakata ei ole.
"Täna on tõepoolest niimoodi, et see sorteerimise kohustus on tulnud ühest Euroopa Liidu direktiivist, mis ei jäta meile valikut, et kas sorteerida või mitte. Tõesti me teame, et neid ei ole võimalik taaskasutada eriti hästi ja ringlusse tagasi võtta, aga võtame seda kui harjutust, sest tehnoloogiad arenevad ja igasugune liigiti kogumine tegelikult on harjumus," rääkis Tartu valla vallavanem Jarno Laur.
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse esimehe Rait Pihelgase sõnul iseloomustab tänapäevaseid tekstiiljäätmeid mitmekihilisus ja materjalide mitmekesisus, mis muudab töötlemise keerukamaks. Tema sõnul on see üle-euroopaline mure. Probleemi võiks lahendada tootjavastutuse kehtestamine.
"Läbi selle oleks Eestis ja Euroopa Liidus tervikuna võimalik ka tööstust arendada, et kui kogutakse kokku, seal ka tootja mõtleb, mida ta sinna riidesse paneb, kuidas seda ringlusesse võtta ja sealt siis on edasi, kas siis on pürolüüsimine, mis on siis keemia ja õlitööstuse sisend, on see tagasi kiuks ehk siis riideks tegemine, või siis ehitusmaterjalide tegemine," rääkis Pihelgas.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK