Justiitsminister Liisa Pakosta teatas neljapäeval, et karistusseadustik vajab muutmist, et riik saaks toimida otsustavalt hübriidrünnakute vastu.

"Me väga selgelt ütleme selle välja, et ka väljaspool meie territoriaalmerd kaabli rikkumine ükskõik kas tahtlikult või ettevaatamatusest – siis vangi me need inimesed paneme. Teiseks me trahvime neid oluliselt kõrgemalt. Ja nagu ma ka ütlesin, me ei näe mingit probleemi, kui see on ka väljaspool meie territoriaalmerd," lausus Pakosta.

Lavly Perling aga meenutas tankeri Flawless poolt tõenäoliselt põhjustatud õlireostust 2006. aastal. Perling oli siis Põhja ringkonna juhtivprokurör. Tookord saatis riik politsei ja keskkonnaameti laevalt kütuseproove võtma.

"Eesti riik kehtestas ennast nii palju, et vajadusel läks Suessi kanalisse, võttis proovid tankerilt. Selle tulemus oli see, et üks rahvusvaheline advokaat ütles, et tankerifirmad rääkisid kiiresti omavahel, et Eesti ei ole see riik, kuhu on mõtet oma pilsivett valada," ütles Perling.

Perling nentis, et esimesest taristurünnakust Läänemerel on juba aasta möödas. Ja praegu rääkida, et me ei saa hakkama ilma seadusi muutmata, annab vale signaali.

"Eestil on olemas päris hea praktika, kuidas karistusõigust ja rahvusvahelist mereõigust koos kohaldada ja leida õigusriigile kohased tugevad lahendused, kuidas reageerida. Et riik kehtestab ennast ja vajadusel reageerib. Mitte ei hakka rääkima hiljem kui aasta pärast esimest rünnakut sellest, et me hakkama mõtlema seadusemuudatusest," lausus Perling.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et seadusemuudatust on tarvis ohu ennetamise ja reageerimise lihtsustamiseks kaitseväele. Ja see ei puuduta ainult karistusseadustikku.

"Selleks menetlejaks või vastutuse kandjaks on merevägi. Selleks me täiendame ka kaitseväekorralduse seadust, mitte karistusõigust või korrakaitseseadust," lausus Pevkur.

Praegu valvavad Soome ja Eesti laevad veealuse taristu ümbrust Eesti ja Soome vahel. NATO on lubanud saata Läänemerel lisajõude veealuse taristu kaitseks.