Fermi Energia esitab taotluse tuumajaama eriplaneeringu algatamiseks

Eestisse tuumajaama rajada sooviv Fermi Energia plaanib esitada teisipäeval valitsusele ettepaneku algatada tuumajaamale asukoha leidmiseks riigi eriplaneering.
Fermi Energial on valminud taotlus tuumajaama eriplaneeringu algatamiseks ning see on kavas esitada valitsusele, ütles ERR-ile Fermi Energia nõukogu esimees Sandor Liive. "See on päevade küsimus," lausus ta.
Suure tõenäosusega esitab Fermi Energia taotluse teisipäeval.
Liive sõnul võtab eriplaneering, millega muu hulgas leitakse tuumajaamale lõplik asukoht, kindlasti omajagu aega, kuid Fermi Energia ajakava järgi võiks esimene etapp ehk asukoha kinnitamine lõppeda 2027. aastal. Teine etapp, millega valmib detailplaneering, peaks lõppema 2029. aastal. Liive sõnul peaks siis olema valmis või juba käivitatama Kanadas Ontarios sama reaktoritüüp, mida plaanib kasutada Fermi Energia Eestis.
"Seejärel esitatakse ehitusloa taotlus ja 2030 või 2031 peaks ehitus algama," lausus Liive. Tuumajaama ehitus peaks aega võtma 3–3,5 aastat. 2034 või 2035 peaks jaam olema füüsiliselt valmis ning kõik vajalikud testid tehtud, et jaam võiks tööd alustada, lausus Liive.
Esimesena rajatakse ja pannakse tööle 300-megavatine reaktor, tõenäoliselt aastase nihkega hakkab tööle ka teine 300-megavatine reaktor, ütles Liive. "Eks see sõltub erinevatest asjadest, näiteks milline on turuolukord," lisas ta.
Valitsuses on kavas lähiajal tuumajaama teemat arutada. Mullu veebruaris tutvustas toona kliimaministri ametis olnud Kristen Michal valitsusele tuumaenergia töörühma lõpparuannet. Seal märgiti, et tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, nõuab aastatepikkust ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritoomise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat. Riigi kuludeks hinnati selle aja peale 73 miljonit eurot.
Kliimaminister Yoko Alender ütles ERR-ile, et praegu töötab kliimaministeerium välja tuumaenergia ja -ohutuse seadust, mis valmib 2026. aasta lõpuks. 2024. aasta novembris loodi ka protsessi nõustav laiapõhjaline töörühm.
"Pärast seaduseelnõu valmimist saab valitsus saata selle riigikogusse otsustamiseks. Lisaks tuleb algatada ja kehtestada riigi eriplaneering, luua tuumaregulaator ja palju muud. Otsustuskohti enne tuumaenergia kasutuselevõttu on mitu," lausus Alender.
Alender märkis ERR-is detsembris ilmunud arvamusloos, et "2040. aastaks on Eestisse võimalik loodetavasti rajada ka väiksem tuumaelektrijaam (2x300 megavatti), mille tehnoloogia ja majanduslik tasuvus on pigem püsiva baaskoormuse tootmiseks, mitte tipukoormuse sisse- ja väljalülitamiseks".
Kui Alender on välja öelnud, et tema on tuumajaama rajamise pooldaja, siis on kostunud ka skeptilisemaid arvamusi. Süsteemioperaatori Eleringi juht Kalle Kilk ütles mullu detsembris Vikerraadios, et tuumajaama ehitamine on väga kallis ettevõtmine.
"Esimest tuumajaama Eestisse ehitada on veel kallim kui esimest uuel tehnoloogial põlevkivielektrijaama, sest Eestis ei ole seda kogemust, siia tuleb kogu riiklik aparaat üles ehitada, tuumakomiteed ja nii edasi. Ütleme, et mina enne ei usu, kui oma silmadega pole näinud, et seda on võimalik teha," lausus Kilk.
Riiklik töörühm pakkus kaks aastat tagasi tuumajaama võimaliku asukohana välja 16 paika.