Eesti, Läti, Leedu, Rootsi ja Taani välisministrid kirjutasid Euroopa Liidu kõrgele välisasjade esindajale Kaja Kallasele saadetud kirjas, et Venemaa naftatulude piiramiseks on vaja alandada Vene naftale seatud hinnalage.

G7 riikide poolt 2022. aasta lõpust kehtiv hinnalagi ei luba Vene naftat osta kallima hinna eest kui 60 dollarit barreli kohta. Kuigi algselt teatati, et hinnalae piiri on võimalik kohandada, siis ei ole seda tehtud sellest ajast, kui see kehtima hakkas.

Kuue riigi välisministrid ütlevad, et võrreldes 2022. aastaga on maailma naftaturg paremini varustatud ja hinnalae langetamine ei põhjustaks järsult tarneraskusi.

"Kõik, mis me praegu saame öelda, on see, et me oleme selle kirja kätte saanud. See on G7-s jätkuvalt arutelu all ja lõpuks peavad selle üle G7 riigid otsustama," ütles Euroopa Komisjoni kõneisik Olof Gill.

Kirjas rõhutasid välisministrid, et Venemaale seatud sanktsioone peab nende toimimiseks pidevalt uuendama ja hinnalagi töötab koos teiste karmimate sanktsioonidega Vene varilaevastikule.

Uudisteagentuur Bloomberg kirjutab, et Venemaa teenis mullu naftaga seotud maksudelt 9,19 triljonit rubla. Seda on oluliselt rohkem kui aasta varem, kui maksutulu oli 7,04 triljonit. Viimati oli Vene naftatulu nii kõrge 2018. aastal. Tulud on kasvanud tänu varilaevastikule, mille abil Venemaa hinnalaest ja teistest sanktsioonidest mööda hiilib.

Bloomberg viitas, et Vene nafta barreli keskmine hind oli 67,6 dollarit, mis on kümme protsenti kõrgem kui aasta varem, kui hinnalae kehtestamise järel langes barreli hind 50 dollari juurde.

Juba detsembris kirjutas Bloomberg, et G7 riigid arutavad hinnalae alandamist 60 dollarilt barreli kohta 40 dollari peale või selle asendamist täieliku keeluga.

Samas pole praegu selge, kas kõik G7 riigid ja ka uus USA administratsioon hinnalae karmistamist toetaks.