Venemaa sõjategevuse rahastamine tugineb suures osas riigi energiatuludele, eriti nafta ja maagaasi müügist saadud rahale. Neljapäeval teatas USA president Donald Trump, et palub Saudi Araabial ja naftakartellil OPEC hinnad alla tuua. Madalamad naftahinnad teeksid Trumpi sõnul Ukraina sõjale kohe lõpu.

"Igasugune nafta hinna langus mõjutab Vene Föderatsiooni tulusid. Siin on tehtud erinevaid arvutusi, on see 20, on see 40 dollarit barreli eest. Aga me teame, et Vene Föderatsioon ise arvestab umbes 60, 65, 70 dollariga barreli eest, millega nemad on võrdlemisi rahul. Nii et kõik, mille me saame alla selle 60 dollari tuua, kindlasti avaldab olulist survet," kommenteeris kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.

Reedel oli nafta hind maailmaturul 76 dollarit barreli kohta. Eesti kütusemüüja Terminal juhatuse liige Alan Vaht tõdes, et naftaturu tulevik sõltub sellest, kui palju Venemaa naftat suudetakse maailmaturult eemaldada ja kui edukalt vastab OPEC nõudlusele.

"Küsimus on, kas turg on defitsiidis või ülejäägis. Kui Venemaa nafta päriselt ära jääb ja OPEC ei suuda piisavalt naftat asemele tuua, siis me näeme väga kõrgeid naftahindu. Ja vastupidi, kui uued sanktsioonid 10. jaanuarist väga palju naftat ära ei võta turult, Venemaa nafta eksporti ei piira ja samal ajal OPEC suudab naftat asendada, tuua turule täiendavalt, siis me näeme kütusehindade kokkukukkumist," selgitas ta.

Energeetikaekspert Raivo Vare ütles, et Trumpil on OPEC-i kartelliga oluliselt paremad hoovad protsessi mõjutamiseks kui tema eelkäijal Joe Bidenil.

"Ega OPEC muidu ei tule sellega kaasa, ta peab midagi vastu andma. Ma arvan, et nii sõjalist, julgeolekupoliitilist kui ka mingit majanduslikku koostööd või abi," ütles Vare.

Enne täiemahulist sõda teenis Venemaa nafta- ja kütuseekspordist 650 miljonit eurot päevas, praeguseks on see langenud alla 500 miljoni euro.

"Nafta eksport on juba sõjaeelse ajaga võrreldes 27 protsenti kukkunud ehk nafta mahud on kukkunud, aga nafta tulud on kukkunud vähem. Seega siin see küsimus on, kui palju suudetakse täiendavalt Venemaa naftat eemal hoida," ütles Vaht.

Vare lisas, et hinna langus Venemaad enne suve ei mõjuta.

"Kogunenud jääk ja reservid ja üldine võimekus veel midagi kombineerida Venemaa majanduses annab talle veel kuni poolteist aastat hingamisruumi, aga ütleme, et selle aastanumbri sees enam-vähem küll. Nii et enne suve veel ei teki Venemaal isegi sellisel juhul väga suuri vajadusi minna rahulepingusse," rääkis Vare.

Kiviselg lisas, et ei saa välistada Venemaa vastulööki nafta hinna langusele. Samuti üritab Venemaa läbi varilaevastiku kasutamise sanktsioonidest jätkuvalt kõrvale hiilida.