Eesti osales EL-i riikide kahes pöördumises Vene sanktsioonide karmistamiseks

Eesti andis oma toetuse kahele Euroopa Liidu riikide rühma pöördumisele, milles kutsutakse karmistama Vene energeetikasektorile kehtestatud piiranguid. Kuus riiki kutsuvad alandama Vene naftaekspordile kehtivat hinnalage, kümme riiki aga soovivad Vene gaasiimpordi lõpetamist.
Balti- ja Põhjamaad tahavad G7 liikmetelt Vene nafta hinnalae alandamist
Kuus Euroopa Liidu riiki kutsusid esmaspäeval Euroopa Komisjonile saadetud kirjas üles alandama G7 riikide poolt Vene naftale kehtestatud hinna ülempiiri, mis on praegu 60 dollarit barrelist, teatas uudisteagentuur Reuters. Balti- ja Põhjamaad rõhutavad oma kirjas, et see vähendab Moskva tulusid sõja jätkamiseks Ukrainas, kuid ei põhjusta turušokki.
Maailma suurimate demokraatlike tööstusriikide grupi G7 liikmesmaad kehtestasid merd mööda transporditavale Vene toornaftale ja rafineeritud naftatoodetele hinnalae, et piirata Venemaa tulusid naftakaubandusest ja ohjeldada sel viisil Moskva suutlikkust rahastada oma sõda Ukrainas.
"Sihipärased meetmed nafta ekspordist saadava tulu kärpimiseks on üliolulised, kuna need vähendavad Venemaa kõige olulisemat tuluallikat," öeldakse Rootsi, Taani, Soome, Läti, Leedu ja Eesti kirjas EL-i täitevorganile. "Usume, et praegu on aeg veelgi suurendada meie sanktsioonide mõju, alandades G7 seatud naftahinna ülempiiri," lisasid kuus riiki.
G7 kehtestas hinna ülempiiriks 60 dollarit Venemaa toornafta barreli kohta ja naftasaaduste puhul maksimaalselt 100 dollarit kõrgema kvaliteediga ja 45 dollarit barrelist madalama väärtusega toornafta puhul.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski personaliülem Andri Jermak ütles, et hinnapiirangute kehtestamine ja jõustamine on Venemaa survestamisel kriitiline tegur.
"Energiakandjate hinna ja Venemaa sõjakuse taseme vahel on selge korrelatsioon," kirjutas Jermak sõnumirakenduses Telegram. "Energia eksport on Kremli jaoks peamine sõja rahastamise allikas. Mida kõrgem on nafta hind, seda rohkem on Venemaal relvi ja agressiivseid kavatsusi. Mida madalam on nafta hind, seda tugevam on rahu."
Piirhinnad ei ole muutunud alates 2022. aasta detsembrist ja 2023. aasta veebruarist, mil need kehtestati, samas kui Venemaa toornafta turuhinnad olid 2023. ja 2024. aastal keskmiselt sellest tasemest madalamad.
"Rahvusvaheline naftaturg on täna paremini varustatud kui 2022. aastal, vähendades riski, et madalam hinnapiir põhjustab tarnešoki," seisis kuue riigi kirjas.
"Arvestades [Venemaa] piiratud [vedelkütuste] hoiustamisvõimalusi ja tema tulude ülemäärast sõltuvust energiaekspordist pole Venemaal alternatiivi naftaekspordi jätkamisele isegi oluliselt madalama hinnaga," seisis kirjas.
Kümme EL-i riiki nõuavad sanktsioone Vene gaasile ja LNG-le
Kümme Euroopa Liidu riiki kutsuvad blokki üles keelustama torugaasi ja veeldatud maagaasi (LNG) importi Venemaalt, selgus Reutersi nähtud dokumendist.
Euroopa Liit valmistab parajasti ette Ukraina ründamise eest Venemaale kehtestatud majandussanktsioonide 16. paketti. Pooleteist kuu pärast möödub Moskva täiemahulise sissetungi algusest kolm aastat.
Kümme riiki – Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Iirimaa, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Rootsi – soovivad, et Euroopa Liit läheks Venemaa kütuseekspordi piiramisel kaugemale, et kärpida Moskvale laekuvaid tulusid, edastas Reuters.
"Lõpp-eesmärgina on vaja võimalikult pea keelata Venemaa gaasi ja veeldatud maagaasi (LNG) import," teatasid riigid oma ühispöördumises.
"Täieliku keelu alternatiiviks võiks olla Venemaa gaasi ja veeldatud maagaasi kasutamise järkjärguline vähendamine, nagu on juba sätestatud ka RePowerEU tegevuskavas," öeldakse dokumendis, viidates EL-i praegusele eesmärgile lõpetada Venemaa fossiilkütuste kasutamine aastaks 2027.
EL on juba keelanud Venemaalt merd mööda tarnitava nafta impordi, kuid ei ole seni keelanud Vene gaasi importi, sest mõned EL-i riigid sõltuvad sellest jätkuvalt.
Kümme riiki ütlesid, et Venemaa veeldatud maagaasi tankeritel tuleks samuti keelata EL-is dokkimine.
Euroopa Komisjon koostab üksikasjalikumat kava riikide võõrutamiseks Venemaa energiast. Sanktsioonid – otseseim viis Venemaa kütuseimporti peatamiseks – eeldaks kõigi EL-i riikide ühehäälset nõusolekut, kuid Venemaaga lähemaid suhteid edendavate Ungari peaministri Viktor Orbani ja Slovakkia peaministri Robert Fico toetuse saamine on teadmata.
Euroopa gaasiimport endiselt suurimalt tarnijalt Venemaalt on alates 2022. aastast langenud ning blokk on suurendanud USA veeldatud maagaasi importi ja laiendanud taastuvenergia kasutamist, et täita puudujääki.
Venemaa gaasiimport kahanes sel kuul veelgi, kui lõppes Venemaa kütuse Ukraina kaudu Euroopasse transportimise leping. Slovakkia on lubanud proovida seda tehingut jätkata.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters