Varuosade puudus ja vigane jäätõrje – riik kaalub kopterite väljavahetamist
Üha enamatel tundidel ei saa tehnilistel põhjustel õhku tõusta ükski lennusalga kolmest kopterist. Jäätumisvastane seade on ainult ühel kopteril ning seegi jupsib juba viimased 14 aastat. Siseministeerium analüüsib, kas riik peaks koptereid juurde ostma või kogu senise kopteripargi välja vahetama.
Detsembris paluti politsei- ja piirivalveameti (PPA) lennusalga abi kolmeks meditsiinilennuks. Kõik kolm lendu jäid ilma tõttu ära. Eesti Ekspress kirjutas esmaspäeval, et kehva ilma pärast jäi möödunud aastal ära 16 meditsiinilendu. Aga koptereid on Eestil vaja ka inimeste otsimiseks, merepäästeks ja veel terveks hulgaks ülesanneteks.
Kusjuures lennuks sobimatu ilm ei pruugi tähendada tormituuli. Hoopis hullem võib olla kehv suusailm niiske õhu ja nulli ümber kõikuva temperatuuriga. Sest kui tiiviku peale tekib jää, muutub lendamine väga ohtlikuks.
Esimese AW139 kopteri sai Eesti kätte 2007. aastal, teise 2008. aastal ja kolmanda 2011. aasta veebruaris. Uus kümnend tõi koos viimase kopteriga rõõmsa uudise, sest AW seeria kopterid välja arendanud Briti-Itaalia ettevõte AgustaWestland oli äsja saanud sertifikaadi jäätumisvastasele süsteemile. Ja Eesti oli üks esimesi kliente, kelle AW139 tüüpi kopter taolise süsteemiga varustati.
Tagantjärgi vaadates on sellest süsteemist rohkem muret kui rõõmu olnud.
"Meil ongi see lapsevigasid täis jäätõrjesüsteem," sõnas PPA lennusalga ülem Rain Jõeveer. "Aus vastus on see, et see pole meil kunagi väga hästi töötanud."
"15 aastat me ainult parandame ja remondime..."
Läinud kümnendi keskel muutus AugustaWestland oma emaettevõtte Leonardo üheks osakonnaks. Kopteritootmist jätkati 50 000 töötaja ja 15 miljardi eurose aastakäibega firma katuse all.
Jõeveer rääkis, et Leonardo on senistest vigadest õppinud ja uutele kopteritele on nad peale pannud üha paremaid ja töökindlamaid süsteeme. Aga lennunduses on tehnika niivõrd spetsiifiline, et Eestile müüdud mudelile neid uuendusi tõsta ei saa. Nii, nagu ei saa jääteõrjesüsteemi lisada nullindatel soetatud kopteritele.
"15 aastat me sisuliselt ainult parandame ja remondime seda jäätõrjesüsteemi ja ta ei ole töökindel," sõnas Jõeveer. "Leonardo ise loomulikult tunnistab seda ja aitab väga palju ka kaasa mõeldes, kuidas saada paremaks."
Aga paremaks pole eriti läinud.
Jõeveer kirjeldas keerulist süsteemi, mis ei koosne ainult elektrilistest soojenditest, vaid ka tervest hulgast juhtmetest, plokkidest ja anduritest. Kui üks komponent rivist välja kukub, tuleb jälle remontima hakata.
Mõnikord on varuosad juba Eestisse jõudes katki
Kusjuures varosad pole odavad ning abivalmis Leonardo on samal ajal ka kulukas partner. Et kulusid allapoole saada, sõlmis PPA ettevõttega nelja-aastase garantiilepingu.
Ülemöödunud aasta kevadel allkirjastatud kuni poole miljoni eurose raamlepingu järgi maksab PPA Leonardole iga lennatud tunni kohta kindla summa. Ning selle eest tagab ettevõte jäätõrjesüsteemile kõik vajalikult varuosad.
"Ma võin öelda täiesti südamerahuga, et meile on väga palju varuosasid saadetud. Et me tegelikult oleme sellega väga suures plussis," sõnas Jõeveer.
See, kui palju need varuosad aitavad, ehk mitu tundi jäätõrjet iga Eestisse jõudnud saadetis tagab, on omaette küsimus.
Jõeveer ütles, et hea on see, kui süsteem veel mõned päevad pärast remonti toimib.
"Kui me need varuosad saame, siis tehnikud testivad neid enne, kui nad need kopteri külge panevad. Ja kurb tõde on see, et tihtilugu on need juba tulles katki ja need saadetakse tagasi," lisas ta.
Jäätõrjesüsteemist loobumine oleks raske otsus
PPA lennusalgas on väga tõsiselt kaalutud, et kruviks jäätõrjesüsteemi kopterilt üldse maha, säästaks aega ja raha ning elaks teadmisega, et lörtsiilmas õhku tõusta ei saa.
"Kurb reaalsus on see, et Eesti kliimas on neljal kuul meil jäätumistingimused.," ütles Jõeveer ning märkis, et jäätõrjevõimekusega kopterit on siia hädasti vaja. Sestap pingutavad lennusalga tehnikud edasi, et süsteem vähemalt aeg-ajalt töötaks.
"Ja meil ikkagi on alati selline lootus, et äkki see järgmine varuosa, äkki see Leonardo järgmine lahendus lahendab probleemi ära," rääkis Jõeveer kuid tõdes, et pärast viiteteist aastat hakkab lootus tasapisi kustuma.
Hea uudis: kopterimeeskonnad on valmis kiiremini välja lendama
Halbade uudiste vahele on lennusalga juhil ka üks rõõmus sõnum. Aastaid on kopterimeeskondade töörütm olnud selline, et kella üheksast hommikul kella üheksani õhtul ootab vähemalt ühe kopteri meeskond pidevalt väljalendu. See tähendab, et väljakutse saamisest õhkutõusmiseni ei tohi neil minna üle 15 minuti. Ööpäeva teisel poolel on kopterimeeskonnad aga kodudes ning õhkutõusmisele võib kuluda kuni tund aega.
Juba 2020. aastal alustati projekti, mis pidi tõstma lennusalga võimekust nii palju, et vähemalt üks meeskond oleks kopteri lähedal ööpäev läbi. Vahepeal tõmbasid koroonaviirus ja kärped arendustel hoogu maha aga õige pea peaks kõik valmis saama.
"Meil on nüüd inimesed värvatud ja viimased koolitused veel käivad," rääkis Jõeveer. "See võimekus täielikult on meil plaanitud saavutada selle aasta juunikuust."
Tagasi halbade uudiste juurde, ehk Eesti on üha enam tunde ilma kopterita
"Sisuliselt pärast COVID-i aega oleme püstihädas sellega, et varuosade tarned on muutunud suureks probleemiks," sõnas Jõeveer.
Lennusalga kolm kopterit nõuavad pidevat hooldust.
Väiksemad, kuni pool päeva kestvad tööd võetakse ette iga mõnekümne lennutunni järel. Korra aastas tuleb kopteri eest hoolitseda kuus kuni kaheksa nädalad. Ja iga nelja aasta järel lendab kopter kodutehasesse põhjalikku umbes pool aastat kestvasse hooldusesse.
Hoolduste graafikut sätitakse nii, et pidevalt oleks vähemalt üks kopter valmis kohe õhku tõusma. Aastate lõikes keskmiselt 60 protsenti ajast on tehniliselt valmis kaks kopterit korraga. Aga kui varuosad õigeks ajaks ei saabu, venib ka hooldusele minev aeg ning graafikud lähevad sassi.
See, et teise kopteri saadavus tasapisi langeb, on vaid osa murest.
Üha rohkem on Eestis ka selliseid tunde ja päevi, mil tehniliselt pole võimeline õhku tõusma ükski lennusalga kopter.
Jõeveer märkis, et parematel aastatel oli umbes 48 niisugust tundi. "Nüüd on see number juba pea kuuekordseks muutunud," lisas ta.
Teiste sõnadega iga kuu kohta on keskmiselt vähemalt ühe ööpäeva jagu tunde, mil ükski lennusalga kopter ei suuda tehnilistel põhjustel õhku tõusta. Sellele lisanduvad tunnid, mil lennumasinad on maas meeskonnaliikme haigestumise või kehva suusailma tõttu.
Varuosade pärast tuleb konkureerida jõukama erasektoriga
Jõeveer ütles, et varuosade nappus ei kimbuta ainult Eesti lennusalka, vaid põhimõtteliselt kõiki kopterikasutajaid. Lihtsalt erafirmad saavad oma riske maandada suurema masinapargi või suurema rahakotiga.
"Eks ta on ka nii, et kui on üks defitsiitne varuosa ja selgub, et sellele on mitu tahtjat, siis ühel hetkel tekib selline ülepakkumine. Ehk kes rohkem maksab, see ta endale saab," sõnas Jõeveer.
Eestil on Leonardoga küll varuosade soetamiseks mitmeaastane raamleping aga sarnased lepingud on ettevõttel ka teiste klientidega. Saudi Araabia ettevõtjaid PPA üle pakkuda ei jaksa.
Rahvusringhäälingule on mainitud, et põhimõtteliselt saaks Leonardoga sõlmida ka teistsuguste tingimustega lepingu, mis annaks järjekorras eelise. Aga see tähendaks hulga krõbedamat hinda.
Keskikka jõudnud kopteritele toodetakse üha vähem varuosi
Probleemi juurpõhjus on niikuinii mujal. "Meie kopterid on juba niipalju vanad, et mõningad varuosad on juba muutunud nii suureks defitsiidiks, sest neid enam ei toodeta nii palju. Või juba tõepoolest toodetakse ainult siis, kui neid küsitakse," rääkis Jõeveer.
AW139 koptereid toodab Leonardo tänaseni. Aga 15 aastaga on seda mudelit päris palju muudetud. Ning uue mudeli jupid vanale lennumasinale ei sobi.
"Me üritame väga palju asju ette tellida, aga mingeid varuosasid lennunduses ei olegi võimalik lattu seisma panna, sest nad vananevad riiulil. Neil on oma eluiga," selgitas Jõeveer.
Riik loobus uute kopterite ostmisest kaks ja pool aastat tagasi
Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepolitiika osakonna juhataja Janek Mägi rõhutas, et üks kopter peaks olema kogu aeg lennuvalmis. Veel enam, kõigil kopteritel olema jäätumisvastased süsteemid.
"Ja see on nüüd otsustamise koht, et kas me vahetame need kopterid kõik välja," sõnas Mägi. "Meil pole mõtet pidada eriliigilisi koptereid. Ehk kui me tahame need välja vahetada, siis tuleks osta korraga ja kõik ühesugused. Niimoodi tuleks odavam ja mõistlikum."
See pole ministeeriumi tippametniku uitmõte. Juba 2017. aastal rääkis PPA lennusalga toonane juht Kalmer Sütt, et kolme kopteri kõrvale oleks vaja vähemalt neljandat. Toona raha ei leitud aga mõte arenes edasi, kuni koroonakriis avas Eesti jaoks Euroopa Liidu taasterahastu.
Esialgu pakkuski riik Euroopa Komisjonile välja, et soetab 55 miljoni euro eest kaks uut kopterit. Et taasterahastu raamidesse mahtuda, rõhutas valitsus, et tegemist on meditsiinikopteritega, kusjuures projekti raames pidi Tartusse kerkima ka teine kopteribaas. 2026. aastaks lootis lennusalk jõuda nii kaugele, et pidevalt on valmis välja lendama kaks kopterit.
Aga 2022. aasta suveks oli selge, et Eesti saab taasterahastust loodetust vähem raha. Pealegi tulnuks projektiga edasiliikumiseks leida raha püsikuludeks. Kuni 2026. aastani tähendanuks see eelarvele kümne miljoni eurost ning sealt edasi vähemalt kuue miljoni eurost lisakulu.
Nii jättis vahepeal valitsusse üksi jäänud Reformierakond projekti katki. Suve keskel valitsusega liitunud sotsiaaldemokraadid ja Isamaa ei teinud ka katset kopteriprojekti uuesti ree peale aidata.
Siseministeerium analüüsib nii uute kopterite ostmist kui kogu pargi väljavahetamist
Toona siseministriks saanud Lauri Läänemets ei tea enda sõnul täpselt, miks koptrerite soetamisest loobuti. "Tagantjärgi me võime öelda, et see ei olnud õige otsus," sõnas ta.
Siseminister märkis, et seoses kaablilõhkumistega Läänemerel on ministeeriumis hakatud analüüsima, missugust kopteriparki Eesti vajab. "Et kas me peame koptereid juurde soetama. Või kas me peame tänaseid välja vahetama," selgitas Läänemets.
Läänemets märkis, et tänased kopterid pidid seniste plaanide järgi töötama veel 2032. või 2034. aastani. Nüüd arutatakse, kas need tuleks varem asendada. Aga see on ainult üks küsimustest.
Kui tihti me päriselt senisest suuremaid koptereid vajame?
Janek Mägi märkis, et esiteks tuleb läbi mõelda, missuguseid koptereid Eesti üldse vajab. Nii näiteks on arutatud, kas ühte kopterisse peaks mahtuma kogu K-komando üksus või kaks kanderaami.
AW139 kopteritesse mahub üks kanderaam. Ning sõltuvalt varustuse hulgast saab sellega ülesandele sõita pisut liiga vähe eriüksuslasi.
Maismaal pole see probleem, sest eriüksused ei paikne ainult Tallinnas ning päris kiiresti jõuavad nad kohale ka maismaad mööda. Aga merele bussiga ei sõida.
Võrdluseks, näiteks Soome saatis Eagle-S naftatankeri juurde Airbusi toodetud ning Eesti lennumasinatest tublisti suuremad Super Puma kopterid.
Mägi ütles, et suurem kopter on muidugi parem kui väiksem kopter. "Aga kui me vaatame nüüd neid lennutunde, et millal päriselt on olnud vaja tervet K-komando üksust transportida või millal on vaja kahte haiget korraga transportida, siis tegelikult on nende lennutundide arv kaduvväike," sõnas ta.
Praegused nii-öelda keskmise suurusega koptereid on seni kõige optimaalsemaks peetud. Missuguse tulemuseni värske analüüsiga jõutakse, ei hakanud Mägi veel ennustama.
Uuele kopteritüübile üleminek oleks väga kulukas
Küll aga märkis Mägi, et olenemata sellest, missugused kopterid Eestil tulevikus on, võiks need olla ühesugused, sest erinevate platvormide pidamine viib hooldus- ja meeskonnakulud väga kõrgele.
Analüüsis tuleb Mägi sõnul arvestada ka sellega, kui palju maksaks senise kopteripargi asendamine sarnaste ning kui palju teistsuguste lennumasinatega. Uus Leonardo AW139 maksab üle 20 miljoni euro, suuremate kopterite hinnad küündivad 40 miljoni euroni. Vanade kopterite mahamüümisel saaks me osa sellest rahast tagasi.
Aga kui üle minnakse täiesti uuele kopteritüübile, tuleb soetada ka uued tööriistad ning kõik meeskonnad pilootidest tehnikuteni uuesti välja õpetada. Ning see võib kogu protsessi veel hulga kallimaks muuta. Ehk tänase kopteripargi päris uut tüüpi lennumasinate vastu väljavahetamine oleks ilmselt kõige kulukam lahendus.
Sellest pisut soodsam oleks kopterid vahetada sama tüüpi, kuid tänapäevaste masinate vastu. Veel odavam oleks tänase kolme kopteri kõrvale neljanda AW139 kopteri soetamine. Ning sellest veel soodsam oleks ilmselt vanaviisi edasi minna.
Läänemets lubas, et saab analüüsi ning seal tehtud ettepanekud valitsuse ette viia hiljemalt kuu aja jooksul.