Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu jäi eelmisel aastal kodumaal poliitilise surve alla. Iisrael oli asunud Hamasiga kurnamissõtta, Iraan ja Hezbollah ohustasid riigi julgeolekut. Samal ajal üritas Netanyahu enda juhitud koalitsiooni koos hoida.

Seejärel toimusid Lähis-Ida geopoliitilisel malelaual muutused. Oktoobris tappis Iisraeli armee Hamasi liidri Yahya Sinwari. Iisrael surus ka Hezbollah' põlvili ning detsembris varises Süürias kokku Iraani toetatud Assadi režiim. 

Tähtsad palestiinlased hakkasid nõudma Gaza sektori jaoks alternatiivset valitsust, Netanyahu poliitiline olukord kodumaal läks paremaks. 

5. novembril selgus veel, et Donald Trump naaseb Valgesse Majja. Trump ähvardas islamiäärmuslasi karmide tagajärgede eest, kui pantvange tema ametisseastumise ajaks ei vabastata.

Samal ajal käisid kõnelused relvarahu sõlmimise üle ning  Katari pealinnas Dohas peetavatel kõnelustel jõuti lõpuks ka kokkuleppele. Lepe sisaldab väidetavalt kuuenädalast esialgset relvarahu ning Hamasi poolt võetud Iisraeli pantvangide vabastamist.

Netanyahu valitsuse paremäärmuslikud liikmed mõistsid samas leppe avalikult hukka ja leiavad, et see võimaldab Hamasil oma tegevust Gazas jätkata. Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid aga, et Netanyahu suutis kodumaal oma toetust suurendada ning saab kokkuleppe sõlmida ka ilma paremäärmuslaste toetuseta. 

"Netanyahu on jõudnud järeldusele, et ta suudab selle tehingu sõlmida, jääda võimule ning saab endale pantvangide tagasisaamise eest poliitilist profiiti lõigata," ütles Reichmani ülikooli politoloog Gadi Wolfsfeld. 

15 kuud kestnud Gaza sõjas on samas Hamasi olukord läinud üha halvemaks. Palestiina võimude teatel on Gazas hukkunud üle 46 000 inimese. Iisraeli armee ise väidab, et on tapnud 17 000 Hamasi võitlejat, vahendas The Wall Street Journal.

Hamas on nüüd jäänud Gaza elanike kasvava surve alla. Gaza kogukonna liidrid on pöördunud ka okupeeritud Läänekaldal tegutseva Palestiina omavalitsuse poole, et viimane võtaks taas üle Gaza sektori juhtimise. 

Seoses olukorra halvenemisega pidi Hamas läbirääkimisi järjest tõsisemalt võtma ning Gaza inimesed said kolmapäeval lõpuks kokkulepet tähistada.

Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid, et viimastel kõnelustel mängis olulist rolli veel ka Trumpi eriesindaja Steve Witkoff, kes käis samuti Dohas. Witkoff tegi koostööd Bideni administratsiooniga ning kohtus eelmisel laupäeval Iisraelis Netanyahuga.

Pole veel siiski selge, kaua relvarahu kestab.  Relvarahu ise koosneb mitmest etapist, mis hõlmavad pantvangide vabastamist. Relvarahu esimene etapp saab läbi juba 16 päeva pärast, pärast seda jätkuvad kõnelused. 20. jaanuaril toimuvad ka USA-s muutused ning Valgesse Majja naaseb Trump. 

"Tegelikud läbirääkimised toimuvad teises etapis. Ma arvan, et Trump soovib relvarahu jätkamist," ütles Wolfsfeld.