Keldo ei toeta alkoholi müügilubade süsteemi ega kaugmüügi keelamist

Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundades on kirjas mitu eesmärki, mille mõttekust või tõhusust tuleks veel analüüsida, märkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas. Näiteks tuleks müügilubade nõude asemel tõhustada järelevalvet.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on sotsiaalministeeriumi koostatud alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade dokumendis mitu murekohta: näiteks ei peaks siduma alkoholiaktsiisi inflatsiooniga ega keelama alkoholi kaugmüüki.
Riikliku alkoholipoliitika dokumendi praeguses versioonis on kirjas, et alkoholi suhtelise odavnemise takistamiseks ja väiksema kättesaadavuse tagamiseks tuleks siduda aktsiisimäärad inflatsioonimääraga. Keldo märkis, et aktsiisimäärade regulaarne ülevaatamine on igati mõistlik, kuid liiga sagedane muutmine vähendaks maksukeskkonna ettenähtavust.
"Ühtlasi ei toeta me aktsiisimäära sidumist inflatsioonimääraga selliselt, et määrad muutuvad vastavalt inflatsioonile automaatselt. Aktsiisimäärade ülevaatamisel ja muutmisel tuleb arvesse võtta erinevaid aspekte," lisas Keldo.
Alkoholiaktsiisi tõstmist on Eestile soovitanud ka maailma terviseorganisatsioon (WHO) ja majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OECD).
Alkoholipoliitika dokumendis on ka eesmärgid, et alkoholi kättesaadavus hakkaks ajas vähenema, müügipiiranguid järgitaks ning et alkoholi reklaam ei mõjuks alkoholi tarvitamist suurendavalt.
Keldo märkis, et kõiksugu piiranguid alkoholi kättesaadavusele on juba praegu seaduses piisavalt, probleemiks on pigem nende jõustamine ehk järelevalve, kuidas piiranguid järgitakse. "Uute piirangute seadmine ei saa olla eesmärk
omaette, esmalt tuleks siiski hinnata, kuidas olemasolevad eesmärki tagavad," märkis ta.
MKM ei toeta alkoholi kaugmüügi keelamist, kuid sellel peaks kehtima samad piirangud, mis alkoholi müügile kauplustes.
Keldo sõnul jääb ka arusaamatuks, miks on dokumendis seatud eesmärgiks piirata alkoholi müüki tanklates ja supluskohtade territooriumil ning keelata alkoholi müük lasteaedade ja koolide vahetus läheduses, kui selline võimalus on ka praegu omavalitsustel olemas.
Keldo märkis, et niivõrd konkreetsetele keeldudele peaks kindlasti eelnema ka
põhjalik analüüs, kus arvestataks muu hulgas proportsionaalsuse ja mõjuga konkurentsile. "Seega MKM ei toeta, et kõnealuses strateegiadokumendis lepitakse kokku niivõrd konkreetsed tegevused, mida ei ole isegi eelnevalt analüüsitud," kirjutas ta.
Keldo lisas, et arusaamatuks jääb dokumendis mõte, et alkoholi reklaami piirangud minimeerivad ja pikas perspektiivis välistavad kogu sihtgrupi poolt reklaami nägemise. "MKM-i hinnangul on arusaamatu, mida on reklaami nägemise välistamise all täpselt silmas peetud. Lisame, et MKM ei toeta alkoholi reklaami täielikku keelamist," ütles ta.
Tähtajalised müügiload võivad põhjustada probleeme
Üks ideid on kehtestada alkoholimüüjatele tähtajaliste müügilubade süsteem. Sellega võib MKM-i hinnangul tekkida probleeme, ka vallad-linnad on märkinud, et müügiloa kohustus ei lahendaks probleeme järelevalvega.
"Meie hinnangul tuleks antud tegevus sõnastada dokumenti üldisemalt, mis võimaldaks kaaluda alternatiive müügilubade süsteemi kehtestamisele, sealhulgas kaaluda nende tulemuslikkust ja võimalikke murekohti," märkis Keldo.
Keldo sõnul läheks täiendavate regulatsioonide kehtestamine vastuollu ka koalitsioonileppega, kus on eesmärgiks bürokraatia vähendamine, mite suurendamine.
"Lisaks on oluline mõista, et müügiloa nõude kehtestamine suurendab bürokraatiat nii ettevõtja kui ka riigi jaoks, eriti arvestades riigi kokkuhoiupoliitikat, ning vähendab ettevõtluskeskkonna atraktiivsust," kirjutas Keldo.
Riikliku alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholi tarvitamist nii, et 2035. aastal oleks Eestis alkoholi kogutarbimine täisealise elaniku kohta alla 8,7 liitri võrreldes 2023. aastaga, mil täisealiste seas oli kogutarbimine 10,9 liitrit.
Nii WHO kui ka OECD soovitavad Eestil alkoholitarbimise vähendamiseks tõsta alkoholiaktsiisi ja muuta alkohol vähem kättesaadavaks. OECD soovitas lisaks vähendada alkoholi müügikohtade tihedust ja reklaami.
Praegune alkoholipoliitika roheline raamat on juba üle kümne aasta vana. Perioodil 2013–2018 oli Eestis alkoholi kogutarbimine langustrendis, kuid hakkas taas tõusma 2019. aastast aktsiisilangetuse ning Covidi pandeemia tagajärjel.

Toimetaja: Marko Tooming